BRAND NO. 8 disainer Svetlana Puzorjova tutvustab värskelt valminud kollektsiooni järgnevalt: “Lisaks pastelse roosa ning smaragdrohelise värvimängule pakuvad erilist puudutust kehale kollektsioonis esindatud siidised kombineekleidid ja pluusid, samuti jaanalinnusulgedega kaunistatud vööd.”
“Sel hooajal alustasime koostööd ka väga andeka ja maailmas tuntud kübaradisaineri Ruslan Baginskiyga. Tema looming täiendab suurepäraselt rõivaid ning annab kandjale juurde isikupära. Nüüd saab tema kübaraid ja peakatteid soetada ka BRAND NO. 8 butiigist,” lisab disainer.
Tutvu BRAND NO. 8 uue kollektsiooniga allolevas galeriis!
BRAND NO. 8 butiik asub Tallinnas, aadressil Pärnu mnt. 42/Hariduse 13.
Moeseeria koondab kümme täiskomplekti Eesti disaineritelt, mille on oma nägemuse järgi kokku seadnud stilist Hannes Rüütel. Iga Mari Makarovi poolt 35mm filmile jäädvustatud kaader jutustab loo koostööst, ajatusest ja kohaliku moe hingusest — sellest, kuidas minevik ja olevik põimuvad hetkeks, mis jääb.
Fotoseeria loomisse panustasid modellina Ave Rohtla, meigikunstnikuna Gerda Miller, assisteeris Tuuliki Rohtla.
Vaata valminud seeriat galeriist!
Blazy, varasem Bottega Veneta loovjuht, astus CHANELi maailma austusega. Tema kevad/suvi 2026 kollektsioon oli kui kolmes vaatuses vestlus, mis koosles peatükkidest „Un Paradoxe“, „Le Jour“ ja „L’Universel“ – rääkides lugusid töö ja armastuse, mehelikkuse ja naiselikkuse, mineviku ja tuleviku vahel.
“Un Paradoxe” algas särgiga – lihtsa, ent tähendusega. See oli justkui sümboolne laen Gabrielle Chaneli suurelt armastuselt Boy Capelilt. Koostöös ajaloolise särgitootja Charvet’ga sündis CHANELi jaoks uus klassika: raskelt langev, ahelaga ääristatud särk, mis kord meenutas smokingut, kord öösärki. Moemaja ikoonilised tviidkostüümid said Blazy tõlgenduses vabad ja voolavad, kraeta jakid kandsid endas meeste õlajooni, kuid hoidsid CHANELile truud graatsiat. „See algab meeste garderoobist,“ sõnas Blazy, „sest Gabrielle Chaneli jaoks oli võrdsus alati seotud vabadusega.“
Blazy “Le Jour” tõi lavale päris CHANELi – mitte muuseumieksponaadi. Selles peatükis mõtiskles disainer rõiva kui põlvest põlve edasiantava eseme üle – nagu 2.55 käekott, mis näis kortsunud ja kantud, või tviid-jakid ja -seelikud, mis paistsid justkui õmblustest lagunemas. Krooniks olid siidist kudumid ja käsitsi maalitud lilled, mis nägid välja nagu lahti rulluvad kroonlehed – õrnad, aga tugevad, nagu Chanel ise.
Kolmas peatükk, “L’Universel” viis CHANELi universumi uuele orbiidile. Materjalide katsetamine, läbipaistvused, baroksed pärlid ja emailitud planeedid moodustasid sümbioosi mineviku ja tuleviku vahel. Modellid kandsid ikoonilisi kahte tooni kingi, mis ongi mõeldud liikumiseks – mitte poseerimiseks. Kõik tundus reaalne, kantav, ent samas muinasjutuline.
The Business of Fashionile antud intervjuus sõnas Blazy, et tema silmis oli valik lihtne: „Me võime teha esimese sammu ettevaatlikult, või luua nii, nagu see oleks meie viimane kollektsioon.“ Ta valis teise – ja tulemus oli vapustav. Enam kui 70 debüütkomplektiga Blazy CHANEL sai vaba, sensuaalne ja sügavalt inimlik. Ja võib-olla just seetõttu tundus see etendus nii õige, nii vajalik ja nii… CHANEL.