Tallinnas ARSi kunstilinnakus avati nädalavahetusel Eesti Kunstiakadeemia tudengite osalusaktsiooniga keraamikute liidu toorsavi teemaline aastanäitus „Savihall sünd“, kus on eksponeeritud üle 30 autori töö. 

Sündmuse avas treimisega saviloopimise osalusaktsioon, mille lavastasid Stuudio 53 ruumides Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus ja Lilian Maasik EKA keraamikaosakonna juhataja professor Urmas Puhkani juhendamisel.

Eesti Keraamikute Liidu aastanäitus „Savihall sünd“ on sel aastal märgiline ja eriline – seda iseloomustab sada aastat keraamikaõpetust Eestis ja põletamata toores savi.

Eesti keraamikaõpetust on jagatud aastast 1923. Kunstiakadeemia keraamikaosakond sai 2023. aastal saja-aastaseks. Näitusel osalevad nii keraamikute liidu liikmed kui ka EKA keraamikaosakonna tudengid.

„Savihall sünd“ on koosloomisprotsessi näitus. Idee on savi mitte põletada ehk keraamikat keraamikud seekord ei näita. Esitletud on toore savi jõudu tema eheduses. Näitus on sündinud kohapeal läbi sadade sõrmede. Ruum on justkui keraamikute ühisstuudio, mille looklevatel savikallastel jutustab iga kunstnik oma lugu. Vaatajad saavad imetleda toore savi väge põletamata kujul, jälgida installatsiooni muutuseid materjali kuivamisel ja pragunemisel.

Näitus on avatud ARSi kunstilinnakus 31. juulini, esmaspäevast reedeni kell 12-18. Asukoht: Stuudio 98 (Pärnu mnt 154, ARS kunstilinnak).

Näituse kuraator on Ene Raud-Mägi ja graafiline kujundaja Cristopher Siniväli.

Näitusel osalevad keraamikud Merike Hallik, Kaja Altvee, Ene Raud-Mägi, Rita Randmaa, Maarika Saarelaht, Kauri Kallas, Ann Nurga, Elize Hiiop, Üllo Karro, Mariana Laan, Ingrid Allik, Rave Puhm, Karin Kalman, Jana Žgun, Mart Vaarpuu, Kärt Seppel, Triin Lehismets, Pille Kaleviste, Kersti Laanma, Kaupo Holmberg, Efy Zeniou, Annika Teder, Kersti Karu, Urmas Puhkan, Annika Vilippus-Kask, Margit Terasmees, Helle Videvik, Aino Saan, Siret Schutting, Maria Kim, Leena Kuutma, Anne Türn, Anna-Liisa Villmann, Õnne Paulus, Lilian Maasik ja Sergei Isupov.

Sügise saabudes suunab Fotografiska pilgu tähistaeva poole ja toob esitlusele suurnäituse „KOSMOS – visuaalne rännak“, mis pakub kaasahaaravat elamust igas vanuses külastajale. Näitusel kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus ning põimuvad uurimustöö ja kunstiloome. 14 autori käsitluses tõstatuvad suured küsimused: kes me selles igavikulises maailmas oleme ja kellel üldse on lubatud unistada tulevikust?

Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal. 

Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.

14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“

Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.

Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste  kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.

Kolmapäeval, 3. septembril kell 18.00, avaneb Punctum galeriis naisideaali kui kultuurilist konstruktsiooni ning selle ajas muutuvat tähendusvälja uuriv grupinäitus „Vana Veenus“. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis, osalevad kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge.

„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.

„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.

Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.