Foto: Erlend Štaub
Sügisese Tallinn Fashion Weeki enda juhatas sisse Eesti mainekama moeuhinna Kuldnõela pälvinud disainer Kristel Kuslapuu. Tema meeleolukale moevaatemängule järgnes Kuldnõela gala, kus anti üle Eesti moedisaini ihaldatuim auhind, Kuldnõel, mille pävis viimasel viiel aastal silma paistnud moelooja Triinu Pungits. Hõbenõelaga avaldati tunnustust viimase aasta jooksul tähelennu teinud disainerile. Selle pälvis Annika Kiidron. Kuldse Nõelakoja auhinna viis koju Anu Tera ning publiku lemmiku hääletuse võitis Lilli Jahilo.
Varasemalt Hõbenõelaga tunnustatud disainer Triinu Pungits Kuldnõela auhinna toonud kollektsioonist: “Hetke olukord soosib tulla tagasi mõtte juurde ja soovida, et see maailm kestaks veel (mõnda aega). Moemaailm vôiks liikuda uuele tasandile, astuda sammuke kõrvale, võtta vastutust ka väiksematel tasanditel,” räägib moelooja oma kõige uuemast kollektsioonis. Idee tuules on Pungits kasutusele võtnud juba olemasolevaid lemmikuid varasemast loomingust, kombineerides neid paari-kolme uue tootega. “Muutuste tekkeks vajame ka uut energiat,” lisab moelooja. Brändi disainer Triinu Pungits on olnud tegev tekstiili- ja moevaldkonnas juba 17 aastat.
Žüriiliige Urmas Väljaots: “SuperNoova moevõistluselt tuule tiibadesse saanud generatsiooni hulka kuuluv Triinu Pungits on iseenda visioonile truuks jäädes oma moelugusid vestnud juba pea paarkümmend aastat. Kindlasti oma loomingu poolest üks vähem kommertslikumaid, kuid sellele vaatamata sitkelt püsinud Pungits konstrueerib moeintellektuaalsemat meelt toitvaid kollektsioone. Poeetilist introspektsiooni, looja hinge peegeldust, delikaatset eksistentsiaalset juurdlemist. Lõuna-Eesti laugaste vahel, pokude keskel, sirguvad tema paralleelmaailmas elavad olendid, kelle vahetu moekeele kultuuriülesed sõnumid on lummanud piiri tagagi.”
Sotsiaalkriitiline kunstnik, Hõbenõela pälvinud Annika Kiidron juhib oma loominguga aga tähelepanu ühiskonnas valitsevatele tulistele tabuteemadele – olgu selleks siis sotsiaalmeedia ajastu inimese elamine paralleelselt kahes erinevas maailmas, keskkonnaprobleemid või keha ja vaimu kurnavad tõved. Tumedad teemad said moekunstniku käe all vormitud värvilisse rätsepatööna valminud kollektsiooni, mis reetis oma ebatraditsioonilises pinnadekooris peituvad salalood vaid teadjale, kodeerides need 3D prillidega vaadeldavaiks siseorganeiks või üleelusuurustes ristpistetes tikitud aktideks. Tekstiilikunstnikuna ongi Annika Kiidroni loomingu alguspunktiks just materjal.
Žüriiliige Kristina Herodes: “Annika Kiidron on üks eredamaid loovhingi, keda Eestis nähtud. 25 aastat moealal töötamist annab piisavalt võrdlusmaterjali. Samuti on Kiidronil esinduslik nimistu kohalikke ja rahvusvahelisi väga kaalukaid moevõite. Juba esimene Annika töö oli erakordne, ta töötab sagedusel, kuhu enamik inimesi isegi mõtetes seiklema ei lähe – tunnetab meie kõige sügavamjaid traagikaid, ökosüsteemi ohustavaid probleeme. Sel lainel luues oli Annika ainus, kes märkis pandeemia ohtu mitu aastat varem. Kiidron on tulihingeline, pöörase energiaga ja üliterava sotsiaalse närviga maailmaparandaja. Moekäekirjalt kompromissitu maksimalist, perfektne viimase funktsionaalse detailini. Erakordne anne.”
Kuldnõela žürii andis teist korda välja ka parima aksessuaaride looja auhinna Kuldne Nõelakoda, mille pälvis sel aastal Anu Tera. Anu Tera on avant-garde aksesuaaribrändi looja, kelle looming ületab riikide ja ajastute piirid, tänu millele oma tema bränd saavutanud tuntuse just välisturgudel. Tema loomingut on muuhulgas tunnustanud mainekas ajakiri Beautiful Bizarre, mis valis Anu Tera top 100 maailma parima wearable art disaineri hulka. Teiste seas on Anu aksessuaare kandnud Kat Von D, Chelsea Wolfe ja Zola Jesus. “Minu loomingulist maailma iseloomustavad välja elatud ja välja elamata emotsioonid. Minu tooted ei ole mina – see on dialoog minu ja toormaterjalide vahel,” kirjeldab Anu. Oma loomingus kasutab kunstnik põhiliselt rauda, nahka ja kristalle. Raua karmus ja herkimer kristallide õrnus, mis on omavahel põimitud naha pehmesse kookonisse, suunab kandjat otsima valguse peegeldust selgetelt joontelt ja teravatelt nurkadelt.
“Anu Tera musta nahka sepistatud rauaga ühendavad aksessuaarid on kaasaja nomaadi talismanid – tumemeelsed, isikupärased, arhailised ja jõulised. Anu ehete ja kottide sugestiivne disainikeel tekitab äratundmist pigem meelelaadi kui riigipiiride põhiselt,” sõnas žüriiliige Tanel Veenre.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.
Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.
Eestit esindavad Riia moenädalal seekord lausa kolm moemärki. Rahvusvaheliselt tuntud moebränd Pohjanheimo naaseb Riga Fashion Weeki põhilavale oma elegantse ja ajatu joonega kollektsiooniga. Lisaks on esmakordselt Riias kohal Embassy of Fashion, mis ühendab kolme tunnustatud Tallinna moeloojat – Aldo Järvsood, Riina Põldroosi ja Ketlin Bachmanni. Kolmas Eesti esindaja on Nora Isle, kelle kollektsioon toob lavale klassikalised siluetid, mida ilmestavad kaasaegsed ja väljendusrikkad detailid.
Lisaks moeetendustele toimub Riia moenädala raames hariduslikke töötubasid ja meistriklasse, kus keskendutakse jätkusuutlikule disainile ning moekunsti ja kaasaegse kunsti ühendamisele. 24. oktoobril juhendab Eesti moefotograaf Kertin Vasser fotomeistriklassi koostöös Läti partneritega.
Riia moenädala põhietendused leiavad aset kolmes paigas – Hanzas Peronsis, Zunda Towersi kompleksis ning Galerija Centrs kaubanduskeskuse neljandal korrusel asuvas ruumis “Latvian Design Stories”. Riga Fashion Weeki ametlik kava ja lisainfo on leitavad kodulehelt www.rfw.lv.
