Sel nädalal ilmus kodumaise laulja Alonette’i debüütalbum “Compass”— kogumik, kus tema ühiskonda ja isiklikke tundmusi peegeldavad tekstid põimuvad nostalgiahõngulise, värviküllase helikeelega. Albumis on aimata ka 60ndate ja 70ndate klassikalise popmuusika mõjutusi.

Nime Alonette taga on Anett Tamm ning Portailil avanes meeldiv võimalus temaga muusikast ja inspiratsioonist vestelda.

Alustuseks, räägi meile, mis lugu on artistinimega Alonette?

Kogusin 2023. aasta sügisel hoogu ja julgust sooloprojekti käimalükkamiseks, et anda välja muusikat, millele polnud sel hetkel veel õiget väljundit ja mis oli liialt erinev esitamiseks minu muude väljakujunenud ansamblitega. Esialgne plaan oli sooloprojektiks võtta lihtsalt oma täisnimi, kuid tasapisi tekkis uuele muusikale selgem suund ja visioon. Seda uut loomingumaailma mõtteis marineerides torkas ühel õhtul pähe nimi Alonette, mis tundus koheselt õige.

Alonette on tagurpidi u-ga alouette ehk prantsuse keeles lõoke, laululind. Lisaks sisaldub Alonette’is väga sobivalt minu eesnimi Anett. Nimest võib välja lugeda ka üksindust tähendava sõna “alone”, mida tõlgendan pigem võimestava kui melanhoolsena, sest kuigi sooloprojekt arendab minus uutmoodi iseteadlikkust, on mu ümber sel teekonnal palju suurepäraseid muusikuid ja toetavaid inimesi.

Sul on valminud täispikk album. Kas sul on kindel meetod, kuidas sinu lood sünnivad – alustad sa alati meloodiaga, sõnadega või mõne kindla tundega?

Alonette’i lood on saanud alguse tuumikust ehk sõnumist, mille ümber olen ehitanud detailid. Esmalt ajendab mõni hinge kripeldav teema, tunne või olukord mind oma mõtteid sõnadesse seadma ja sünnib jutuke või luuletus. Sageli tekib sõnu kirjutades ka juba meloodia või rütm, mis sõnumit ja tunnet kannab ning tasapisi laulu struktuuri vormib. Seejärel võtan kätte kitarri või istun klaveri taha ja arendan välja harmoonilise ja arranžeeringulise terviku.

Varasemalt ma laulusõnadele nii suurt rõhku ei pööranud ja nad olid rohkem kaunistuse rollis, muusika ise tundus alati olulisem ja põnevam. Viimastel aastatel kirjutades ning eriti Alonette’ina on sõnad saanud lähtepunktiks, mis on andnud lauludele hoopis isiklikuma mõõtme.

Kas on mõni lugu sellel albumil, mis on sulle endale eriliselt südamelähedane? 

Kõik laulud albumil on minu jaoks südamelähedased, kuid teistest veidi tähendusrikkam on “Twist of Fate”, sest väga positiivse saatuse keerdkäiguna sai laulu avaldamisest kogu Alonette’i seiklus alguse.

Mis oli selle albumi loomise juures kõige suurem väljakutse ja mis pakkus kõige rohkem rahulolu?

Minu jaoks on alati suurimaks väljakutseks olnud avaldamiseelne ettevalmistusperiood, ka Alonette’i albumi puhul. Muusika ise on selleks hetkeks valmis ning loominguliselt on endast juba kõik justkui antud, kuid siis on vaja hakata nuputama, kuidas loodu parimal viisil teiste inimesteni viia. Avaldamist ette valmistades jõuab mulle ikka ja jälle kohale, et infost küllastunud maailmas haarab inimesi esmalt pakend, ning see heidutab mind sageli. Katsumus on viimane “pakendamise” etapp teha samuti enda jaoks loominguliseks ning jääda endale truuks, säilitada ehedus ning mitte ära kaotada sidet teose sügavama mõttega.

Rahuloluhetki, kus tundsin, et olen õiges kohas ja teen õiget asja, oli albumi loomise juures õnneks oluliselt rohkem. Kõige rikastavamad olid mängurõõmu ja vabadusetunnet täis hetked protsessis, mida kogesin kirjutades, muusikutega proovi tehes ning stuudios.

Millist sõnumit või tunnet tahad oma muusikaga kuulajateni tuua? Kas see on ajas ka muutunud?

Kindlasti on ajas küpsenud see, kuidas mõtestan kunsti tähtsust ja mõju ning oma rolli loomingulise inimesena ühiskonnas. Kunstil on võime panna inimesi sügavamalt mõtlema ja tundma ning ennast avama, mis võib viia parema mõistmiseni ja arvestavama suhtumiseni. Loodan samuti luua oma muusikaga õhkkonda, milles võib vabalt kõiki emotsioone läbi elada, kuid leida ka jõudu raskustega silmitsi seismiseks ja arenemiseks.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Anett Tamm (@alonette_)

Kui sa saaksid valida ükskõik millise artisti – elava või lahkunud –, kellega koos ühe loo teha, kes see oleks ja miks?

Kui selline võimalus antaks, peaksin valima Joni Mitchelli, kes on elanud väga seiklusrikast ja loomingut täis elu. Tema muusika on vahetu, samas nii poeetiline, sageli ka ühiskonnakriitiline. Kordumatu ja liigutav on nii tema hääl, kitarrimäng kui ka laulukirjutamine. Temasuguse elutarga kunstnikuga oleks meeletult põnev mõtteid vahetada ja koos kirjutada.

Ning lõpetuseks. Millal ja kus saab sinu uut albumit kuulda?

Minu uus album “Compass” ilmus digitaalselt 10. märtsil ja on täna kuulatav kõigil streaming platvormidel. Elavas esituses saab albumi laule kuulda 19. märtsil Tallinnas, klubis Uus Laine. Laval liitub minuga bänd koosseisus Erki Pärnoja, Raun Juurikas, Marti Tärn ja Martin Petermann.

Minimal Wind on avaldanud uue singli „Flowers On The Nightstand“ – loo, mis märgib bändi jaoks uut ajajärku. Koosseisumuutuse järel astub endine kitarrist ja taustalaulja Paula Pajusaar nüüd Minimal Windi ette solistina, tuues bändi kõlasse uue tundlikkuse ja isiklikuma vaatenurga.

„Flowers On The Nightstand“ kõlab Minimal Windile omaselt kitarriliselt ja meloodiliselt ning mängib tumeduse ja helguse kontrastiga. Lugu maalib intiimse emotsionaalse ruumi, kus igatsus ja leppimine põimuvad helikeelde, mis on ühtaegu õrn ja jõuline.

Vahetult enne singli ilmumist osalesid Minimal Wind ja viimase superstaarisaate võitja ANT konkursi Eesti Laul 2026 finaalis. Rahvusvaheline mainekatest nimedest koosnev žürii (nende hulgas Linnea Deb, Paul Jordan, Rosa Linn jt) hindas nende lugu “Wounds (Don’t Wanna Fall”) austusväärse kolmanda koha vääriliseks ning üldarvestuses koos rahvahääletusega saavutati 6. koht.

Minimal Wind saabus esimesena Eesti muusikamaastikule aastal 2022, võites Eesti Laulul uustulnukana teise koha ja rahvusvahelise žürii esikoha. Bänd on soojendanud Eestis esinevaid maailmalavasid vallutanud artiste nagu Hurts ja Passenger.

Bändi liikmete Paula Pajusaare ja Taavi-Hans Kõlari sõnul on „Flowers On The Nightstand“ nende isiklik lemmik kogu Minimal Windi loomingu seas ning artistid vihjavad ka uue albumi ilmumisele.

Kuula lugu „Flowers On The Nightstand“ siit!

Minimal Windi järgmine kontsert toimub koos Ant Nurhaniga 8. märtsil naistepäeva kontserdil Laitse automajas.

Artist INGER andis 17. veebruaril välja duubelsingli “sa mind ei kuule” ja “katki”, tuues kuulajateni kaks eriilmelist, ent sisuliselt tugevalt põimunud pala. 

Värske duubelsingel näitab artisti mitmekülgsust: ühelt poolt sisekaemuslik ja vabastav, teisalt terav ning ühiskonda peegeldav. “Sain korraga kaks lugu sahtlist välja. Neid kahte kuulates tundsin, et need sobivad nii hästi kokku ja sellest sündiski duubelsingli otsus,” selgitab INGER.

Esimene pala, “sa mind ei kuule”, räägib vanadest mustritest lahti laskmisest. “See on aus lugu hetkest, mil mõistame, et muutus algab meist endist. Aasta alguses kõlab see kui julgustav meeldetuletus: nüüd on õige aeg jätta seljataha see, mis hoiab kinni ning teha ruumi millelegi paremale,” lisab INGER. Laul on kirjutatud koostöös Gevin Niglase ja Carlos Ukaredaga.

Teine singel, “katki”, on sügavam ja ühiskonnakriitilisem. Lugu puudutab universaalset tunnet – olla erinev, olla see, kes ei mahu raamidesse. “See räägib üksildusest ja valesti mõistmisest, kuid juhib kuulaja lõpuks äratundmiseni, et see tunne on okei. Me ei peagi olema ühesugused. See on just äge, kui me kõik oleme enda nägu,” julgustab INGER. “katki” on kirjutatud koos Andreas Poomi ja Markus Paloga. Mõlemale palale on ilmumas peagi ka muusikavideod.

Kuula duubelsinglit siit!