Foto: Anna-Maria Vaskovskaja
Nime Alonette taga on Anett Tamm ning Portailil avanes meeldiv võimalus temaga muusikast ja inspiratsioonist vestelda.
Alustuseks, räägi meile, mis lugu on artistinimega Alonette?
Kogusin 2023. aasta sügisel hoogu ja julgust sooloprojekti käimalükkamiseks, et anda välja muusikat, millele polnud sel hetkel veel õiget väljundit ja mis oli liialt erinev esitamiseks minu muude väljakujunenud ansamblitega. Esialgne plaan oli sooloprojektiks võtta lihtsalt oma täisnimi, kuid tasapisi tekkis uuele muusikale selgem suund ja visioon. Seda uut loomingumaailma mõtteis marineerides torkas ühel õhtul pähe nimi Alonette, mis tundus koheselt õige.
Alonette on tagurpidi u-ga alouette ehk prantsuse keeles lõoke, laululind. Lisaks sisaldub Alonette’is väga sobivalt minu eesnimi Anett. Nimest võib välja lugeda ka üksindust tähendava sõna “alone”, mida tõlgendan pigem võimestava kui melanhoolsena, sest kuigi sooloprojekt arendab minus uutmoodi iseteadlikkust, on mu ümber sel teekonnal palju suurepäraseid muusikuid ja toetavaid inimesi.
Sul on valminud täispikk album. Kas sul on kindel meetod, kuidas sinu lood sünnivad – alustad sa alati meloodiaga, sõnadega või mõne kindla tundega?
Alonette’i lood on saanud alguse tuumikust ehk sõnumist, mille ümber olen ehitanud detailid. Esmalt ajendab mõni hinge kripeldav teema, tunne või olukord mind oma mõtteid sõnadesse seadma ja sünnib jutuke või luuletus. Sageli tekib sõnu kirjutades ka juba meloodia või rütm, mis sõnumit ja tunnet kannab ning tasapisi laulu struktuuri vormib. Seejärel võtan kätte kitarri või istun klaveri taha ja arendan välja harmoonilise ja arranžeeringulise terviku.
Varasemalt ma laulusõnadele nii suurt rõhku ei pööranud ja nad olid rohkem kaunistuse rollis, muusika ise tundus alati olulisem ja põnevam. Viimastel aastatel kirjutades ning eriti Alonette’ina on sõnad saanud lähtepunktiks, mis on andnud lauludele hoopis isiklikuma mõõtme.
Kas on mõni lugu sellel albumil, mis on sulle endale eriliselt südamelähedane?
Kõik laulud albumil on minu jaoks südamelähedased, kuid teistest veidi tähendusrikkam on “Twist of Fate”, sest väga positiivse saatuse keerdkäiguna sai laulu avaldamisest kogu Alonette’i seiklus alguse.
Mis oli selle albumi loomise juures kõige suurem väljakutse ja mis pakkus kõige rohkem rahulolu?
Minu jaoks on alati suurimaks väljakutseks olnud avaldamiseelne ettevalmistusperiood, ka Alonette’i albumi puhul. Muusika ise on selleks hetkeks valmis ning loominguliselt on endast juba kõik justkui antud, kuid siis on vaja hakata nuputama, kuidas loodu parimal viisil teiste inimesteni viia. Avaldamist ette valmistades jõuab mulle ikka ja jälle kohale, et infost küllastunud maailmas haarab inimesi esmalt pakend, ning see heidutab mind sageli. Katsumus on viimane “pakendamise” etapp teha samuti enda jaoks loominguliseks ning jääda endale truuks, säilitada ehedus ning mitte ära kaotada sidet teose sügavama mõttega.
Rahuloluhetki, kus tundsin, et olen õiges kohas ja teen õiget asja, oli albumi loomise juures õnneks oluliselt rohkem. Kõige rikastavamad olid mängurõõmu ja vabadusetunnet täis hetked protsessis, mida kogesin kirjutades, muusikutega proovi tehes ning stuudios.
Millist sõnumit või tunnet tahad oma muusikaga kuulajateni tuua? Kas see on ajas ka muutunud?
Kindlasti on ajas küpsenud see, kuidas mõtestan kunsti tähtsust ja mõju ning oma rolli loomingulise inimesena ühiskonnas. Kunstil on võime panna inimesi sügavamalt mõtlema ja tundma ning ennast avama, mis võib viia parema mõistmiseni ja arvestavama suhtumiseni. Loodan samuti luua oma muusikaga õhkkonda, milles võib vabalt kõiki emotsioone läbi elada, kuid leida ka jõudu raskustega silmitsi seismiseks ja arenemiseks.
View this post on Instagram
Kui sa saaksid valida ükskõik millise artisti – elava või lahkunud –, kellega koos ühe loo teha, kes see oleks ja miks?
Kui selline võimalus antaks, peaksin valima Joni Mitchelli, kes on elanud väga seiklusrikast ja loomingut täis elu. Tema muusika on vahetu, samas nii poeetiline, sageli ka ühiskonnakriitiline. Kordumatu ja liigutav on nii tema hääl, kitarrimäng kui ka laulukirjutamine. Temasuguse elutarga kunstnikuga oleks meeletult põnev mõtteid vahetada ja koos kirjutada.
Ning lõpetuseks. Millal ja kus saab sinu uut albumit kuulda?
Minu uus album “Compass” ilmus digitaalselt 10. märtsil ja on täna kuulatav kõigil streaming platvormidel. Elavas esituses saab albumi laule kuulda 19. märtsil Tallinnas, klubis Uus Laine. Laval liitub minuga bänd koosseisus Erki Pärnoja, Raun Juurikas, Marti Tärn ja Martin Petermann.
3.–4. juulil teeb Tartu Laululaval avapaugu uus muusikafestival Tartu Punch, mis toob kokku maailmas tunnustatud ja hetkel aktuaalsed artistid ning põimib need kohalike väljapaistvaimate nimedega. Kogu programm on hoolikalt kureeritud ning see ühendab kaasaegse popi, indie, R&B, elektroonika, souli, postpungi ja mitmete teiste žanrite piire kompavaid artiste.
“On suur rõõm, et kohalik kultuurielu rikastub uue suurejoonelise muusikafestivali võrra. Euroopa Festivalide Liidu festivalilinna märgise kandjana peame oluliseks toetada julgeid kultuurialgatusi. Tartu Punch toob meie kultuuriellu juurde värsket rahvusvahelist hingamist ning pakub publikule kindlasti hulgaliselt meeldejäävaid elamusi,” ütleb Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.
Täna kuulutati välja esimene veerand artistidest ehk kuus esinejat, kes laululaval külastajate ette jõuavad. Nimistut kroonib hiljuti kümneaastaselt pausilt naasmisest teatanud kohaliku elektroonilise popi lipulaev HU?, kes 8. mail Tallinnas, Hundipea Kakolaos toimuva kontserdi järgselt annab suvel vaid üheainsa avaliku esinemise ja seda just Tartu Punchil. Bändi tuumiku moodustavad Hannaliisa Uusmaa, Bert Prikenfeld ehk DJ Critikal ning Leslie Laasner ehk Leslie Da Bass. Aastal 2007 komeedina Eesti muusikataevasse tõusnud HU? varamusse kuuluvad hittlood nagu “Absoluutselt”, “Sa meeldid mulle”, “Elupõletaja”, “UV faktor 5”, “Made in China” ja mitmed teised.
Tartu Punchil astub üles ka multiinstrumentalist Jack Garratt (Suurbritannia), samuti jõuab publiku ette Baxter Dury (Suurbritannia), kelle isikupärane stiil ühendab terava karakteriloome, tumeda huumori ja stiilitundliku alternatiivse popi. Esinejate nimistust leiab ka laulja, kitarristi, produtsendi ja laulukirjutaja Oscar Jerome’i (Suurbritannia), kelle muusika põimib sujuvalt souli, jazzi, funki, indie‘t ja maailmamuusikat. Tartu Punchil esineb ka maailma üheks parimaks sõrmetrummariks peetav Rick Feds (Läti) – artist, muusikaprodutsent ja audiovisuaalkunstnik, kes kasutab finger-drumming’ut peamise tehnikana, et juhtida samaaegselt kõiki heli- ja visuaalelemente. Eesti artistidest jõuab festivalil lavale ka Frankie Animal.
Mõlemal festivalipäeval avatakse väravad kell kaks pärastlõunal ning programm kestab südaööni. Ühtekokku on Tartu Punchil kolm live-lava, millest ühte kureerib Paavli Kultuurivabrik, ja DJ-lava. Nii reedel kui laupäeval jõuab päeva esimesel poolel muusika linnaruumiprogrammi raames pop-up lavadel ka Tartu tänavatele.
Festivalipasside avalik müük algab 12. märtsi hommikul kell 9.00. Uuri lisa festivali kodulehel tartupunch.com.
M/Darbnīca on Riia üks olulisemaid jazziklubisid, mis ühendab loomingulise atmosfääri ning rahvusvahelise programmi. Hubane jazzivilla on kujunenud kohtumispaigaks nii kohalikele jazzisõpradele kui ka külalisartistidele üle Euroopa.
Eesti jazz jõuab Riias lavale laupäeval, 7. märtsil kell 18.00 laulja Kadri Voorand In Duo With Raul Ojamaa. Kadri Voorand on üks rahvusvaheliselt tuntumaid Eesti jazzartiste. Koos kitarrist Raul Ojamaaga sünnib intiimne ja dünaamiline dialoog, kus kohtuvad improvisatsioon, tundlikkus ja Kadri eriline vokaal.
Samal õhtul kell 20.30 astub meie noorte jazzitalentide Mikk Kaasiku ja Marten Männa koosseis Some Times. Nende külalisena on laval hinnatud bassist Janno Trump. Kaasiku ja Männa looming on inspireeritud jazz fusionist ja funkist ning neid on mõjutanud ansamblid nagu Snarky Puppy, Sungazer, Dirty Loops ja Knower.
Mõlemad artistid on ka tänavuse Jazzkaare põhiprogrammis ning rõõmustavad Eesti publikut juba aprillis ka Eestis.
Kontsertõhtu „Jazzkaar meets Riga“ on osa Jazzkaare rahvusvahelistest tegevustest, mille eesmärk on tutvustada Eesti jazzmuusikat, festivali Jazzkaar ja käesoleva aasta jazzipeo programmi välisturgudel ning luua uusi koostöövõimalusi. Uuri lisa Jazzkaare kodulehel.
