Foto: Anna-Maria Vaskovskaja

Alonette, “Compass” ja unistus Joni Mitchellist

Sel nädalal ilmus kodumaise laulja Alonette’i debüütalbum “Compass”— kogumik, kus tema ühiskonda ja isiklikke tundmusi peegeldavad tekstid põimuvad nostalgiahõngulise, värviküllase helikeelega. Albumis on aimata ka 60ndate ja 70ndate klassikalise popmuusika mõjutusi.

Nime Alonette taga on Anett Tamm ning Portailil avanes meeldiv võimalus temaga muusikast ja inspiratsioonist vestelda.

Alustuseks, räägi meile, mis lugu on artistinimega Alonette?

Kogusin 2023. aasta sügisel hoogu ja julgust sooloprojekti käimalükkamiseks, et anda välja muusikat, millele polnud sel hetkel veel õiget väljundit ja mis oli liialt erinev esitamiseks minu muude väljakujunenud ansamblitega. Esialgne plaan oli sooloprojektiks võtta lihtsalt oma täisnimi, kuid tasapisi tekkis uuele muusikale selgem suund ja visioon. Seda uut loomingumaailma mõtteis marineerides torkas ühel õhtul pähe nimi Alonette, mis tundus koheselt õige.

Alonette on tagurpidi u-ga alouette ehk prantsuse keeles lõoke, laululind. Lisaks sisaldub Alonette’is väga sobivalt minu eesnimi Anett. Nimest võib välja lugeda ka üksindust tähendava sõna “alone”, mida tõlgendan pigem võimestava kui melanhoolsena, sest kuigi sooloprojekt arendab minus uutmoodi iseteadlikkust, on mu ümber sel teekonnal palju suurepäraseid muusikuid ja toetavaid inimesi.

Sul on valminud täispikk album. Kas sul on kindel meetod, kuidas sinu lood sünnivad – alustad sa alati meloodiaga, sõnadega või mõne kindla tundega?

Alonette’i lood on saanud alguse tuumikust ehk sõnumist, mille ümber olen ehitanud detailid. Esmalt ajendab mõni hinge kripeldav teema, tunne või olukord mind oma mõtteid sõnadesse seadma ja sünnib jutuke või luuletus. Sageli tekib sõnu kirjutades ka juba meloodia või rütm, mis sõnumit ja tunnet kannab ning tasapisi laulu struktuuri vormib. Seejärel võtan kätte kitarri või istun klaveri taha ja arendan välja harmoonilise ja arranžeeringulise terviku.

Varasemalt ma laulusõnadele nii suurt rõhku ei pööranud ja nad olid rohkem kaunistuse rollis, muusika ise tundus alati olulisem ja põnevam. Viimastel aastatel kirjutades ning eriti Alonette’ina on sõnad saanud lähtepunktiks, mis on andnud lauludele hoopis isiklikuma mõõtme.

Kas on mõni lugu sellel albumil, mis on sulle endale eriliselt südamelähedane? 

Kõik laulud albumil on minu jaoks südamelähedased, kuid teistest veidi tähendusrikkam on “Twist of Fate”, sest väga positiivse saatuse keerdkäiguna sai laulu avaldamisest kogu Alonette’i seiklus alguse.

Mis oli selle albumi loomise juures kõige suurem väljakutse ja mis pakkus kõige rohkem rahulolu?

Minu jaoks on alati suurimaks väljakutseks olnud avaldamiseelne ettevalmistusperiood, ka Alonette’i albumi puhul. Muusika ise on selleks hetkeks valmis ning loominguliselt on endast juba kõik justkui antud, kuid siis on vaja hakata nuputama, kuidas loodu parimal viisil teiste inimesteni viia. Avaldamist ette valmistades jõuab mulle ikka ja jälle kohale, et infost küllastunud maailmas haarab inimesi esmalt pakend, ning see heidutab mind sageli. Katsumus on viimane “pakendamise” etapp teha samuti enda jaoks loominguliseks ning jääda endale truuks, säilitada ehedus ning mitte ära kaotada sidet teose sügavama mõttega.

Rahuloluhetki, kus tundsin, et olen õiges kohas ja teen õiget asja, oli albumi loomise juures õnneks oluliselt rohkem. Kõige rikastavamad olid mängurõõmu ja vabadusetunnet täis hetked protsessis, mida kogesin kirjutades, muusikutega proovi tehes ning stuudios.

Millist sõnumit või tunnet tahad oma muusikaga kuulajateni tuua? Kas see on ajas ka muutunud?

Kindlasti on ajas küpsenud see, kuidas mõtestan kunsti tähtsust ja mõju ning oma rolli loomingulise inimesena ühiskonnas. Kunstil on võime panna inimesi sügavamalt mõtlema ja tundma ning ennast avama, mis võib viia parema mõistmiseni ja arvestavama suhtumiseni. Loodan samuti luua oma muusikaga õhkkonda, milles võib vabalt kõiki emotsioone läbi elada, kuid leida ka jõudu raskustega silmitsi seismiseks ja arenemiseks.

 

View this post on Instagram

 

A post shared by Anett Tamm (@alonette_)

Kui sa saaksid valida ükskõik millise artisti – elava või lahkunud –, kellega koos ühe loo teha, kes see oleks ja miks?

Kui selline võimalus antaks, peaksin valima Joni Mitchelli, kes on elanud väga seiklusrikast ja loomingut täis elu. Tema muusika on vahetu, samas nii poeetiline, sageli ka ühiskonnakriitiline. Kordumatu ja liigutav on nii tema hääl, kitarrimäng kui ka laulukirjutamine. Temasuguse elutarga kunstnikuga oleks meeletult põnev mõtteid vahetada ja koos kirjutada.

Ning lõpetuseks. Millal ja kus saab sinu uut albumit kuulda?

Minu uus album “Compass” ilmus digitaalselt 10. märtsil ja on täna kuulatav kõigil streaming platvormidel. Elavas esituses saab albumi laule kuulda 19. märtsil Tallinnas, klubis Uus Laine. Laval liitub minuga bänd koosseisus Erki Pärnoja, Raun Juurikas, Marti Tärn ja Martin Petermann.

Veel sarnaseid artikleid


Anna Kaneelina
Foto: Pressifoto

Anna Kaneelina avaldas kaks uut lugu

Anna Kaneelina avaldas täna kaks uut lugu ja annab novembris kontserdid Tallinnas ja Tartus. Värsked palad “Tired” ja “Wall” on kui hingetõmbed keset tormi – ausad, selged ja julgelt inimlikud. Uus muusika on jätk laulja aasta alguses ilmunud singlile “Better Man”.

“Tired” kannab endas kurnatuse, kuid ka ärkamise tunnet. “See on laul maailmast, kus väärtused on sageli tagurpidi, kuid kus väsimusest võib saada selgus ja jõud,” tutvustab Anna Kaneelina. “Tired” on vaikne protest – teadlik keeldumine kaasa minemast süsteemiga, mis mõõdab edu rahas ja võltsides “suurtes eludes”. See on väsimus, mis puhastab ja vabastab.

“Wall” räägib omakorda kontrollist, allasurutusest ja vastupanust – seintest, mida ehitame nii ühiskonnas kui ka oma südames. Kuid loo tuum on lootus: et empaatia on tugevam kui hirm, ja et tõeline turvalisus tekib siis, kui seisame üksteise kõrval, mitte vastas.

Novembris jõuab Anna Kaneelina oma bändiga (koosseisus Erki Pärnoja, Ivo Etti ja Kristjan Kallas) ka Tallinna ja Tartu lavadele,  27. novembril Tallinna klubis D3 ning 28. novembril Tartus Genialistide klubis. Sügiskontsertide piletid müügil Piletikeskuses.

Kuula uusi muusikapalasid Spotifyst.

Veel sarnaseid artikleid


Clicherik & Mäx
Foto: Pressifoto

Clicherik & Mäxil ilmus kolmas stuudioalbum “Club Schlager” 

Sügis saab tänavu täiesti uue kõla – Clicherik & Mäx avas “Club Schlager” uksed ja tõi kuulajateni oma kolmanda stuudioalbumi, mis ühendab 2000ndate klubikultuuri esteetika ja tänapäevase Eesti popmuusika tundevälgatused.

Sakus koos üles kasvanud duost on saanud nähtus kohalikul muusikamaastikul ja uuel albumil on nad  suutnud ühendada nostalgilise eufooria suviste hittmeloodiatega, tehes seda kõike läbi iroonilise enesepeegelduse ja nutika lüürika. “See album sündis öödest, mis venisid hommikuks, ja hommikutest, mis muutusid jälle peoks,” ütlevad Clicherik ja Mäx. “Tahame, et “Club Schlager” oleks koht, kus kõik võivad hetkeks unustada argipäeva ja tantsida nii, nagu homset poleks.”

Uuel albumil löövad kaasa mitmed uuemad ja vanemad kodumaised tippnimed – triibupasta, An-Marlen, Erich Krieger, White Girl, produtsentide toolidel keerasid nuppe boipepperoni, Siimi, Markus Palo, Kris (FI), Luka Bo Lemström (FI), DJ Rudd (LV) ja JJ LUSH (LV).

Albumil on kokku 12 lugu, millest 4 on juba varem ilmunud ja kuulajatele “Club Schalger” maitset edasi andnud – endiselt raadiotes kõlav “Keerleb”, koos triibupastaga “Palavaks”, koos Siimiga “112” ning nädalake tagasi üldsuse ette jõudnud melanhoolne manifest “Emo”.

Kuula uut albumit siit!

Plaadi ilmumist tähistatakse 29. novembril Tallinnas Kultuurikatlas, kus lavale astuvad Clicherik & Mäx oma seni kõige suurejoonelisema show’ga. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid