“Kahe muusiku ja instrumentide piirang on sundinud meid muusikat kirjutades ja arranžeerides värvikülluse säilitamiseks pidevalt leiutama. Teisalt on vabastav, et sõnumit ja emotsiooni ei ole kuidagi võimalik paljude kihtide alla ära peita ja neisse tuleb sügavuti kaevuda,” kirjeldab loomisprotsessi laulja Anett Tamm.
“Albumil kõlavat loomingut iseloomustab meie jaoks siirus ja nüansirikkus. On oluline, et duoga loodud muusika esindaks võrdselt ja üdini meie mõlema profiili ja taotlusi. Muusika helgib sametistes toonides ja on iseloomult unenäoliselt õrn — sellest ka vastav pealkiri kogumikule,” lisab basskitarrist Karl Tammaru.
Albumit “Slumber Picture” aitas salvestada Martin Petermann, muusika järeltöötluse teostasid Siim Hiob ja Liisa Tali ning kaaneillustratsiooni autoriks on Mark Antonius Puhkan.
TamTam esitleb debüütalbumit 24. märtsil Rapla kultuuriklubis Baas, 14. aprillil Kärla rahvamajas, 15. aprillil Viljandis Rüki Galeriis, 12. mail Tallinn Music Weekil Philly Joe’s jazziklubis ja 19. mail Põlva Kultuurimajas.
Kuula TamTami albumit “Slumber Picture” suurematel voogedastusplatvormidel.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.