Kord oli Ameerika Ühendriikides üks moebränd, mis tegi suhteliselt keskpäraseid riideid, kuid mida ometi tahtsid kõik noored inimesed kanda. See bränd oli Abercrombie & Fitch ning kõik, mis sellel brändil algusaastatel õnnestus, läks ühel hetkel täiesti allamäge.

Sellest allakäiguteekonnast räägib hiljuti Netflixis linastunud dokumentaal „White Hot: The Rise & Fall of Abercrombie & Fitch”. 90ndate lõpus ning nullindate algusaastatel oli Abercrombie & Fitch tõepoolest üks kuumimaid Ameerika brände – seda ihalesid võrdselt nii Hollywoodi staarid kui iga teine teismeline nii riigi lääne- kui idarannikul. Millest algasid aga probleemid? Just nimelt sellest, mille poolest bränd ennekõike tuntuks sai – nii Abercrombie & Fitchi kaupluste töötajad kui sealt edasi ka poodlejad ise pidid olema: young, thin, white, and hot. 

Ühel hetkel võis selline lähenemine ju töötada, kuid kauaks seda pidu ei jagunud. Millest algas moemärgi allakäik ning kas annab täna seda oma aja kuulsaimat brändi veel kuidagi päästa – see vaadake oma silmaga Netflixist järele!

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.