Anna-Mai, kui valusalt või valutult antud fotoseeria valmimine kulges?
Kui aus olla, siis pidasime seeriat kavandades meeskonnas maha väga tuliseid vaidlusi ja kergelt see ei sündinud. Õnneks suutsime siiski kokkuleppele jõuda, et tahame tulemust, mis oleks Craftoryle omaselt minimalistlik, aga inimlik ja mitte peensusteni lakooniline; enesekindel, aga mitte arrogantne; küps ja elunäinud, aga mitte liiga turvaline. Tahtsime, et seeria haakuks meie senise visuaalse keelega, aga lisaks midagi uudset ja oleks lõpuks piisavalt tagasihoidlik, et põhitähelepanu jääks toodetele.
Kas tajusite selle pildistamise puhul suurt erinevust võrreldes teie seniste still life kaadritega?
Kuigi fotoseeriad ja nende planeerimine ja teostamine pole meile võõras, on põhirõhk tänaseni olnud tõesti üksnes tootefotograafial. Kui oled varem keskendunud ainult lähivõtetele ja pole õieti inimesi pildistanud ega tooteid pärisellu asetanudki, siis lasub esimesel moeseerial justkui vastutus – olla sillaks nende hoolikalt sätitud tootefotode ja päriselu vahel ning defineerida „Craftory nägu” inimesed, riided, vibe.
Need kõik olid ja on meil vaimusilmas olemas, aga ettekujutus ja teostus on kaks eri asja. Näiteks mõtlesime pikalt, keda me modellidena näha tahaksime ja lõpuks jäid sõelale teleprodutsent Stella Saarts ning muusik Peedu Kass. Tagantjärele oli see ilmselge valik, sest nad vaieldamatult sobivad meie kirjeldatud visiooniga: enesekindlad, huvitavad, omal alal hinnatud tegijad, kes ei ole lapseohtu ja on jõudnud juba elada ja kogeda. See kõik kiirgas nende pilgust, kehahoiakust ja olekust ja ka sellest, et pildistamisel nad suurt juhendamist ei vajanudki.
Muidugi ei saa alahinnata ka seda, et Kärt Hammeri valitud riided istusid valatult ja moefoto alal kogenud Kertin Vasser oli nagu kala vees. Meie otsus modellidena „päris-inimesi” kasutada õigustas end sajaprotsendiliselt ja kindlasti eksperimenteerime sellega tulevikuski!

Vaata kõnealuse fotoseeria tulemust allolevas galeriis!
Craftory tootevaliku leiab nende veebipoest www.nahk.ee ja Viru keskuse esimese korruse aatriumis asuvast välkpoest.
Muide, käivad kõlakad, et Craftory on peagi käivitamas ühisrahastuskampaaniat, mille kohta leiad rohkem infot juba täna aadressilt https://www.nahk.ee/pages/investorile.
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!