Klassikaliste põhitoonide vürtsitamiseks on kodumaine aksessuaaribränd Craftory erikollektsioonidega eksperimenteerinud varemgi. 2016. aastal esitles nahatöökoda smaragdrohelist ja mahagonipruuni ning 2017. aastal bordoopunast eriseeriat. Nüüd on rambivalgusesse astunud järjekorras neljas, sõna otseses mõttes pilvehall erikollektsioon.

Eriseeria #pilvehall on Craftory asutaja Mihkel Männiku sõnul esimene samm uuenduslikust plaanist jätta tootearenduses ja disainis selja taha nii mõnigi varasem reegel. „Võtame kursi seni klassikalistelt ja pigem maskuliinsetelt nahatoonidelt kergemate, helgemate ja pastelsemate poole ning varasemast enam lähtume ka naisklientide ootustest ja eelistustest,” räägib Mihkel.

Kuigi kogu Craftory tootevalik on olemuselt sooneutraalne, saab #pilvehall esimesena nahatöökoja eriseeriatest peale tingliku templi „naistesõbralik”. See on ühtaegu õrn, ent samas ka konkreetne, ajatu, aga kaasaegne ning ehk isegi pisut üksluine, kuid see-eest 100% pretensioonitu seeria.

„Selle kollektsiooni puhul inspireeris meid halli värvuse vastuolulisus,” ütleb Mihkel. „Uuringute põhjal seostatakse halli enim sõnadega üksluisus, igavus, ebamäärasus, vanadus, tuimus, aga ka ajatuse, vaikuse, õrnuse, lootuse, rahu ja tagasihoidlikkusega. Kõik oleneb perspektiivist ja just see ongi põnev,” lisab ta.

Muide, juba kevadel on oodata Craftory esimest ainuüksi naistele suunatud terviklikku erikollektsiooni, mille puhul ei ole uudne enam pelgalt naha toon, vaid täiuslik keskendumine uutele, naistele suunatud toodetele.

Craftory uus #pilvehall kollektsioon on nüüd saadaval nii Craftory veebipoes aadressil nahk.ee kui ka välkpoes Viru Keskuse 1. korruse aatriumis.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!