23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile, sest just täna tähistatakse juba kümnendat korda Eesti disaini päeva. See on päev, mil pöörata tähelepanu andekatele ja töökatele Eesti disaineritele ning kutsuda märkama kohalikku disaini.

Disainerid aga ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes. Saame nendega tuttavaks läbi kümne inspireeriva mõttetera.

Karl-Joonas Alamaa Müürilehele: “Ehk olekski aeg mõtestada ümber väljakujunenud tõed selle kohta, kuidas me moodi mõistame ja tajume. Äkki seal on midagi rohkemat kui küljed, õlad ja kraekannad.”

Björn Koop intervjuus taskuhäälingule “Globaalsed eestlased”:”Ideid toota on endiselt kõige kergem manuaalselt. Ei ole paremat asja ideede tootmiseks kui pastakas ja paber. Kuna need on kõige kiiremad ja see võib toimida kõigest sekundite jooksul. Inimene kinnitab selle, mis tal mõttes on, kohe ära paberil.”

Xenia Joost intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM: “Mina näen rõivaid,  mida me kanname, kui osa visuaalsest keelest. Näiteks – kui sa kõnnid tänaval, siis kui mitme inimesega sa lähed verbaalsesse vestlusess? Aga kui mitmega oled juba visuaalses vestluses?”

Äli Kargoja Portailile antud intervjuus: “Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.”

Argo Männiste EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Iga inimese kohustus on kasvada endas sinnamaani, kuniks sa oma sõnade ja käitumisega kellelegi liiga ei tee.”

“See kõik, mis on mällu talletunud – see informatsioon – see on parem kui Google’i otsing,” sõnas Vilve Unt intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM

Markus Pärnamets väljaandele Moodne Kodu: “Disaineri kohustus on vastutada kogu tootmisprotsessi ja toote eluea kontekstis. Ehk disainer peab pakkuma selliseid lahendusi, kus kõik sammud on mõtestatud ja tootele kehtestatud disainiprintsiibid rakendatud.”

“Disain on inimese teenistuses ja mitte inimese silma teenistuses,” sõnas Mait Summatavet intervjuus Tallinna Disaini Festival’ile.

Tarmo Luisk EDM intervjuude sarjas “Meet the Designer”: “Ära lepi kunagi tavalisega; leia ootamatuid vaatenurki ja lahendusi. Ja mingi instrument katsu omandada, saaksid lisaks muusikat teha.”

“Toode peab olema ikkagi vajalik. Ja vajalik mitte üks kord, vaid oleks vajalik kaua aega. See ongi minu jaoks kõige jätkusuutlikum rida üldse. Küsimus pole ainult, kuidas me toodame, vaid mida see pärast teeb, kui on seljas,” võttis Xenia Joost hästi kokku intervjuus Tallinn Design Festivali etendusele DOM.

Sotsiaalmeedias tasub täna silma peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks. 

Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!

Vaid mõned kuud tagasi esitles moemärk HANNES RÜÜTEL oma esimest ehetekollektsiooni “OIU”, mis peidab endas moemärgi asutaja Hannese helgeid mälestusi, soojust ja nostalgiat. Needsamad märksõnad kandusid edasi värskelt ilmavalgust näinud südasuvisesse fotomaagiasse – hetke, mil looduse lopsakus ja päikese paitus mõjuvad kõige ehedamalt.

Fotograaf Mia Tohveri jäädvustatud seeria seob üheks tervikuks hiljuti lansseeritud ehetekollektsiooni ja moemärgi HANNES RÜÜTEL unisex touch’iga rõivad. “Hannese looming oli sellesse sooja suveõhtusse loodud – kõik toonid, tekstuurid ja valgussillerdused sulasid kaamera ees kokku ühtseks maailmaks, justkui oleks võetud pipetiga värve ümbrusest ja seatud need kollektsiooni värvigammasse. Ja sellele kõigele puhus elu sisse modellide Elina ja Jürgeni mänguline energia,” kirjeldab Mia.

Tutvu kõnealuse seeriaga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.

Augusti lõpp toob Eesti moearmastajate ette visuaalse ja vaimse maiuspala. 25. augustil jõuab Sakala 3 Teatrimaja lavale viie Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna lõpetaja moeetendus “Finiśage” – ambitsioonikas ja kontseptuaalselt terviklik moesündmus, mis ühendab süvitsi mineva uurimistöö, oskusliku käsitööd ausse toova teostuse ning kõrgetasemelise lavastuse. 

“Finiśage” sündis vajadusest tekitada Eesti moemaastikule platvorm, kus autorimoe ideed ja teostus saavad mööndusteta avalduda. Kui ERKI Moeshow annab ruumi tudengite katsetustele ja Tallinna moenädal keskendub pigem kommertsbrändide turunduslikele eesmärkidele, siis kontseptuaalselt süvitsi minevaid lavastuslikke esitlusi näeb Eestis vähe.

Seda tühimikku asuvad oma hübriidetendusega täitma viis värskelt diplomeeritud moekunstnikku – Ron Verlin, Maria Roosiaas, Jaagup Kaiv, Kristiina Tali ja Hanna Tiina Pekk. Lavale jõuavad kunstilise väärtusega seisukohavõtud – teosed, mis kõnetavad nii oma ideede kui vormiga. Näeme, kuidas rõivas kannab nii mälu, mässu, palvet kui ka piinavalt ausaid küsimusi inimkogemuse kohta. Kunstnikud aitab lavale peaprodutsent Marie Soosaar.

Etenduse pealkirja omanäoline kirjapilt on tuletatud sõnadest finale, finiš ja finissage. Finale on moeetenduse lõppvaatus, mille käigus saab veel viimast korda tähistada ja tunnustada esitletud töid. Sel hetkel toimub justkui kollektsiooni uuestisünd, kus tehtud töö moodustab lõpuks ühtse terviku ning kollektsiooniloome pikk maratonidistants taandub kiirele sprindile. Võidujooksu finišijoonel pärjatakse tublimad medalitega, kuid selle joone ületamine on enamat kui autasu. Finišijoone ületamine on treeningu, visaduse ja rohkete väljakutsete kulminatsioon.

„Roni, Maria, Jaagupi, Kristiina ja Hanna power´is on tunda kuulsa Antwerp Six’i hõngu! Võrdlus kuulsate belglastega pole tehtud kergekäeliselt – grupi olulisus seisnes nende kompromissitus kontseptuaalses keeles ja kollektiivses vaimus, mis viis Belgia moe rahvusvahelisele tasemele. Ka meie kõnealune viisik on hämmastavalt ühtse vereringega ning töötab läbimõeldud narratiividega luues järjepanu kinematograafilisi esitlusi. „Finiśage“ on formaat, mida ootan kannatamatult,“ lausus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna juhataja Piret Puppart.

Pupparti vaimustust jagab moeekspert ja EKA lektor Ester Kannelmäe. „Viisik tõestab, et noore Eesti moekunsti tase astub ühte sammu maailma nimekate moeülikoolide lõpetajate omaga. Nende looming on viimistletud ja teadlik. Eestis on sõpruskonnad varemgi moepilti kujundanud – eriti 90ndatel ja 2000ndate alguses – oli viimane aeg, et taoline ühtse visiooniga kooslus uuesti esile kerkiks. “Finiśage” on nende professionaalse teekonna esimene avalik samm ja  publikul on võimalus olla selle märkimisväärse hetke tunnistajaks,” innustab Kannelmäe.

Etenduse lavastus sünnib koostöös Ene-Liis Semperiga – kunstnikuga, kelle eksperimenteeriv, kompromissitu ja tähenduslikult mitmekihiline looming ning lavatööd on mõjutanud teatripilti kogu Euroopas. Semperi käekirja kaasamine loob moeetenduse, mis on ühtlasi ka dramaturgiline ja ruumikunstiline kogemus.

“Finiśage” toimub 25. augustil Sakala 3 Teatrimajas Tallinnas. Piletid tulevad 25. juulist müüki Fientasse. Etenduse ettevalmistusi ja kunstnike lõpuspurdi kulgemist saab jälgida Instagrami-kontol @moeetendus.