23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile, sest juba kümnendat korda saab tähistada Eesti disaini päeva. See on päev, mil heita pilk kohalikule disainiskeenele –  pöörata tähelepanu andekatele ja töökatele Eesti disaineritele ning kutsuda märkama kohalikku disaini.

Eesti disaini päev on selleks, et meenutada, kes on selle tooli autor, millel iga päev istume, või kes on valmistanud need rõivad, millega end iga päev katame; kelle jalanõu varba otsa tõmbame ning kelle tehtud klaasist joome; kelle äpiga endale toidu ja takso tellime või välismaale raha üle kanname. Disainerid ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes.

Vastukaaluks sotsiaalpoliitilistele muutustele maailmas on paras aeg tõsta päevakorda terve mõistuse säilitamiseks kultuuri ja loovuse rolli tähtsust ühiskonnas. Disain on see, mis parendab, otsib lahendusi, efektiivistab. Ilmekaks näiteks on Ameerika Ühendriikide disaini-organisatsioonidega ellu kutsutud ühisplatvorm Moe diplomaatia (Fashion Diplomacy). 

Eesti Disainerite Liidu juht Ilona Gurjanova: “Olla esindatud 15 brändiga New Yorki kesklinnas asuvas ja Calatrava projekteeritud imelises luigekujulises New York Trade Center’i kontseptsiooni-poes Canvas, on Eesti disaineritele suur au. Avarduvad võimalused ettevõtlus-alaste kontaktide loomiseks, koostöö sõlmimiseks ning ekspordiplaanide arendamiseks. Pikaajaline otsing püsiva välispartneri leidmiseks on andmas lõpuks tulemusi.”

Projekti raames on ameeriklaste poolt valmimas ka Eestit tutvustav dokumentaalvideo, kus võtavad sõna Eesti esileedi Sirje Karis, Eesti ÜRO esindaja ning kestlikel põhimõtetel  töötavad disainerid. Koostööprojektid toimuvad ka Scandinavia House, NYC Eesti maja ning USA ülikoolidega. Juba 11. märtsil toimub New Yorkis ka Eesti disainerite moeetendus, mille lavastab Reet Aus. “Oleme saanud kinnitust, et Eesti disaini edu põhineb eeskätt märkimisväärsetel arengutel, mis on saavutatud jätkusuutliku disaini vallas”, selgitab Reet Aus.

USAs edu saavutanud jätkusuutliku disaini projektiga “Upmade in Estonia” osaleb disainiliit ka Singapuri disaininädalal. Ja veel enamgi – on kutsutud sama näitusega üheks peakülaliseks Caeni, Põhjamaadele pühendatud festivalile “Les Boréalis”.

Välisprojektid on olulised ekspordi seisukohalt Eesti turu väiksuse tõttu. See aga ei tähenda, et kohalikud tegevused unarusse vajuksid. Kindlasti üks tähtsündmus Eestis on tänavu 20ndat korda toimuv Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö, mis võtab fookusesse inimkeskse disaini. Juubelifestivali visuaalse identiteedi loomiseks on ellu kutsutud konkurss, mille tulemused avaldatakse just 23. veebruaril, Eesti disaini päeval.

Juba täna tasub aga sotsiaalmeedias peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning ainsa 100% Eesti disaini pakkuva esinduspoe Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks.

Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!

Kodumaine kudumibränd Woolish on teatanud, et sel sügisel ei jõua nende valikusse enam uusi kampsuneid. Brändi sõnul on tegemist otsusega, mille taga on kahe aasta pikkune aus analüüs sellest, mida tähendab väikese disainibrändi jätkusuutlik toimimine tänases majanduskeskkonnas.

Oma pöördumises tõdeb Woolish, et kvaliteetse kudumi valmistamine eeldab häid materjale, hoolikat tootmist ja õiglast hinnastust. Paratamatult tähendab see ka kõrgemat lõpphinda – taset, kus paljude tarbijate ostuotsus muutub keerulisemaks ning rahvusvahelisel turul tuleb konkureerida kümnete väljakujunenud kudumibrändidega. Nagu nad ise ütlevad, ei piisa sellises olukorras alati enam ainult heast tootest ja tugevast loost.

Kuigi kampsunid on olnud Woolishi identiteedi keskmes alates brändi loomisest, otsustati neist loobuda just selleks, et ettevõte saaks jätkata. Edaspidi suunatakse kogu fookus aksessuaaridele, mille kaudu nähakse võimalust brändi järgmisele etapile.

Woolishi teadaanne peegeldab laiemat väljakutset, millega seisavad silmitsi paljud sõltumatud moebrändid. Nähtavus sotsiaalmeedias või tugev esteetiline identiteet ei pruugi tähendada majanduslikult jätkusuutlikku äri, eriti ajal, mil tootmiskulud kasvavad ning tarbijate ostukäitumine on muutunud ettevaatlikumaks.

Neile, kes on Woolishi kampsunit juba pikemat aega kaalunud, jääb tänavune kollektsioon ühtlasi viimaseks. Kui olemasolevad mudelid läbi müüakse, uusi enam tootmisse ei lähe.

Sel reedel ja laupäeval sünnib Tartu Laululaval uus suvine traditsioon – esimest korda toimub rahvusvaheline alternatiiv-popmuusikafestival Tartu Punch, mis toob kahe päeva jooksul Tartusse üle 30 artisti Eestist ja välismaalt. Lisaks põhiprogrammi kontsertidele jõuab muusika ka linnaruumi ning festivalil toimuvad vestlused muusikatööstuse ja Tartu kultuurielu teemadel.

Tartu Punchi peakorraldaja Tarmo Sikk usub, et Tartul on kõik eeldused kujuneda üheks Põhja-Euroopa põnevamaks muusikalinnaks. „Tartu Punchi eesmärk on tuua Tartusse artiste, keda tavaliselt kohtab Euroopa suurfestivalide lavadel, ning luua nädalavahetus, kus terve linn hingab muusika rütmis. Esimese festivali eel on elevus suur ja teeme kõik selleks, et külastajad lahkuksid siit sooviga järgmisel aastal tagasi tulla,“ ütleb Sikk.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uue muusikafestivali tulek Tartusse väga oodatud. “Tartu Punch toob meile koju kätte kvaliteetse ja rahvusvahelise muusikaprogrammi, mis muudab Tartu suvise kultuurikalendri veelgi atraktiivsemaks. Loodetavasti on sellel festivalil pikk ja põnev tulevik.”

Mõlema festivalipäeva avab linnaruumiprogramm live-esinemistega Tartu linna eri paikades. Reede keskpäeval annab Alexela Loomelava esisel promenaadil kontserdi alternatiivse elektroonilise indie-popi ansambel su/mi, kell 13.30 saab aga Tartu Ülikooli peahoone sammaste vahel kuulata Eesti elektroonilise popi artisti heleenyum. Laupäeval kell 10.30 astub Barclay platsil üles silmapaistev muusik Säde Semper ja kell 13.30 Araukaaria ning kell 12 Koidula platsil Beer Gardens.

Põhiprogrammi kontsertide kõrval toimuvad Piletitasku jutualal vestlused, kus räägitakse muusikatööstuse telgitagustest, festivalikultuurist, ööelust ja Tartu kultuurielu tulevikust. Arutelusid juhivad muusikaettevõtja Reigo Ahven, Jazzkaare tegevjuht Eva Saar, ERRi ajakirjanik Anett Peel ja Tartu linna kultuurivaldkonna juht Kristiina Avik.

Kahe päeva jooksul astuvad festivali lavadele kokku 31 artisti ja DJ-d. Rahvusvahelistest muusikutest esinevad Rootsi post-pungi sensatsioon Viagra Boys, Prantsuse elektroonilise muusika fenomen Mezerg, Brit Awards Critics’ Choice’i võitja Jack Garratt (Suurbritannia), Baxter Dury (Suurbritannia), Oscar Jerome (Suurbritannia), Yin Yin (Holland), Pearly Drops (Soome), Adult DVD (Suurbritannia), juni (Itaalia), Rick Feds (Läti) ja Eklektika (Läti).

Eesti artistidest astuvad üles Tommy Cash, Rita Ray koos keelpilliorkestri ja erikülalise Vaiko Eplikuga, Night Tapes (Eesti/Suurbritannia), Holy Motors, Frankie Animal, EiK, maria kallastu, SADU, Yasmyn, Fonda, GØK2 (Eesti/Türgi) ja Mihkel Kuusk. Oma ainsa suvise üleastumise teeb Tartu Punchil HU?.

Artistid astuvad üles kolmel laval – Punch Club pealaval, Paavli.Live laval ning Red Bull DJ laval. Lisaks on festivalil noortepealinn Tartu ala, toidu- ja joogiala ning muudki.

Festivali väravad avatakse mõlemal päeval kell 14 ning programm kestab südaööni. Vaata festivali ajakava kodulehelt. Pärast kontserte toimuvad ametlikud järelpeod Vallikraavis, läbi kahe korruse Shootersi klubis ning Vilde ja Vines. Festivali-, päeva-, noorte- ja lastepassid on müügil Piletitaskus.