Foto: August
Eesti disaini päev on selleks, et meenutada, kes on selle tooli autor, millel iga päev istume, või kes on valmistanud need rõivad, millega end iga päev katame; kelle jalanõu varba otsa tõmbame ning kelle tehtud klaasist joome; kelle äpiga endale toidu ja takso tellime või välismaale raha üle kanname. Disainerid ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes.
Vastukaaluks sotsiaalpoliitilistele muutustele maailmas on paras aeg tõsta päevakorda terve mõistuse säilitamiseks kultuuri ja loovuse rolli tähtsust ühiskonnas. Disain on see, mis parendab, otsib lahendusi, efektiivistab. Ilmekaks näiteks on Ameerika Ühendriikide disaini-organisatsioonidega ellu kutsutud ühisplatvorm Moe diplomaatia (Fashion Diplomacy).
Eesti Disainerite Liidu juht Ilona Gurjanova: “Olla esindatud 15 brändiga New Yorki kesklinnas asuvas ja Calatrava projekteeritud imelises luigekujulises New York Trade Center’i kontseptsiooni-poes Canvas, on Eesti disaineritele suur au. Avarduvad võimalused ettevõtlus-alaste kontaktide loomiseks, koostöö sõlmimiseks ning ekspordiplaanide arendamiseks. Pikaajaline otsing püsiva välispartneri leidmiseks on andmas lõpuks tulemusi.”
Projekti raames on ameeriklaste poolt valmimas ka Eestit tutvustav dokumentaalvideo, kus võtavad sõna Eesti esileedi Sirje Karis, Eesti ÜRO esindaja ning kestlikel põhimõtetel töötavad disainerid. Koostööprojektid toimuvad ka Scandinavia House, NYC Eesti maja ning USA ülikoolidega. Juba 11. märtsil toimub New Yorkis ka Eesti disainerite moeetendus, mille lavastab Reet Aus. “Oleme saanud kinnitust, et Eesti disaini edu põhineb eeskätt märkimisväärsetel arengutel, mis on saavutatud jätkusuutliku disaini vallas”, selgitab Reet Aus.
USAs edu saavutanud jätkusuutliku disaini projektiga “Upmade in Estonia” osaleb disainiliit ka Singapuri disaininädalal. Ja veel enamgi – on kutsutud sama näitusega üheks peakülaliseks Caeni, Põhjamaadele pühendatud festivalile “Les Boréalis”.
Välisprojektid on olulised ekspordi seisukohalt Eesti turu väiksuse tõttu. See aga ei tähenda, et kohalikud tegevused unarusse vajuksid. Kindlasti üks tähtsündmus Eestis on tänavu 20ndat korda toimuv Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö, mis võtab fookusesse inimkeskse disaini. Juubelifestivali visuaalse identiteedi loomiseks on ellu kutsutud konkurss, mille tulemused avaldatakse just 23. veebruaril, Eesti disaini päeval.
Juba täna tasub aga sotsiaalmeedias peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning ainsa 100% Eesti disaini pakkuva esinduspoe Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks.
Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
