Eesti disaini päev on selleks, et meenutada, kes on selle tooli autor, millel iga päev istume, või kes on valmistanud need rõivad, millega end iga päev katame; kelle jalanõu varba otsa tõmbame ning kelle tehtud klaasist joome; kelle äpiga endale toidu ja takso tellime või välismaale raha üle kanname. Disainerid ei ole nii tuntud nagu näitlejad ja lauljad, kuna nende põhiline töö käib ekraanide taga ja prototüüpimis-stuudiotes.
Vastukaaluks sotsiaalpoliitilistele muutustele maailmas on paras aeg tõsta päevakorda terve mõistuse säilitamiseks kultuuri ja loovuse rolli tähtsust ühiskonnas. Disain on see, mis parendab, otsib lahendusi, efektiivistab. Ilmekaks näiteks on Ameerika Ühendriikide disaini-organisatsioonidega ellu kutsutud ühisplatvorm Moe diplomaatia (Fashion Diplomacy).
Eesti Disainerite Liidu juht Ilona Gurjanova: “Olla esindatud 15 brändiga New Yorki kesklinnas asuvas ja Calatrava projekteeritud imelises luigekujulises New York Trade Center’i kontseptsiooni-poes Canvas, on Eesti disaineritele suur au. Avarduvad võimalused ettevõtlus-alaste kontaktide loomiseks, koostöö sõlmimiseks ning ekspordiplaanide arendamiseks. Pikaajaline otsing püsiva välispartneri leidmiseks on andmas lõpuks tulemusi.”
Projekti raames on ameeriklaste poolt valmimas ka Eestit tutvustav dokumentaalvideo, kus võtavad sõna Eesti esileedi Sirje Karis, Eesti ÜRO esindaja ning kestlikel põhimõtetel töötavad disainerid. Koostööprojektid toimuvad ka Scandinavia House, NYC Eesti maja ning USA ülikoolidega. Juba 11. märtsil toimub New Yorkis ka Eesti disainerite moeetendus, mille lavastab Reet Aus. “Oleme saanud kinnitust, et Eesti disaini edu põhineb eeskätt märkimisväärsetel arengutel, mis on saavutatud jätkusuutliku disaini vallas”, selgitab Reet Aus.
USAs edu saavutanud jätkusuutliku disaini projektiga “Upmade in Estonia” osaleb disainiliit ka Singapuri disaininädalal. Ja veel enamgi – on kutsutud sama näitusega üheks peakülaliseks Caeni, Põhjamaadele pühendatud festivalile “Les Boréalis”.
Välisprojektid on olulised ekspordi seisukohalt Eesti turu väiksuse tõttu. See aga ei tähenda, et kohalikud tegevused unarusse vajuksid. Kindlasti üks tähtsündmus Eestis on tänavu 20ndat korda toimuv Baltimaade suurim disainifestival Disainiöö, mis võtab fookusesse inimkeskse disaini. Juubelifestivali visuaalse identiteedi loomiseks on ellu kutsutud konkurss, mille tulemused avaldatakse just 23. veebruaril, Eesti disaini päeval.
Juba täna tasub aga sotsiaalmeedias peal hoida Eesti Disainerite Liidu ning ainsa 100% Eesti disaini pakkuva esinduspoe Eesti Disaini Maja kanalitel tähtpäevaga seotud info saamiseks.
Teemaviitega #märkameeestidisaini ootab Eesti Disainerite Liit tutvustama disaineritel iseennast. Igapäevase toote- ja brändikeskse turunduse asemel on oodatud pildile just toodete autorid ise, et avada lähemalt oma elukutse tagamaid – inspiratsiooni, isevärki juhtumisi kui õnnestumisi. Ning miks mitte ka ülejäänud publikul oma Eesti disainiga seotud märkamisi esile tooma!
„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“
Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.
„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.
Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.
Kui UPMADE IN.EE näitus tõi Toronto publiku ette ligi 40 Eesti disaineri tööd, siis fotosessiooniks kureeriti sellest eraldi moeseeria, kus kohtuvad rõivad, ehted, kudumid, jalanõud ja aksessuaarid. Kaamera ette jõudsid kodumaised disainerbrändid CAROLXOTT, Tijn Nelemans, Oksana Tandit, Reet Aus, Studio Luks, Karlotta Design, Studio Annreal, Lentsius, Liina Viira, Eve Hanson Design, Anneli Tammik Jewellery, Piret Loog, Miurio, Kirill Safonov ja Nons Barefoot.
Torontos kohapeal valminud fotoseeria ei olnud tavapärane stuudiovõte – pildistamine toimus publiku ees osana Circular Threads programmist, kus moe kõrval räägiti ringdisainist, tekstiilijäätmetest ja moetööstuse võimalustest vähendada sõltuvust pidevast uute esemete tootmisest.
Zelaya fotodel saavad eri käekirjaga Eesti disainerite tööd ühise rahvusvahelise moeseeria vormi ning näitavad, kui erinevalt võib tänapäeval kestlikku moodi tõlgendada – rekonstrueeritud rõivastest ja upcycling’ust kuni ehete, aksessuaaride ja eksperimentaalsemate siluettideni.
Toronto ei jää fotode ainsaks peatuspaigaks. Circular Threads moeseeria jõuab sügisel Eestisse ning seda esitletakse 28. septembrist 4. oktoobrini toimuva Disainiöö 2026 festivali raames.
Vaata Mauricio Zelaya Torontos jäädvustatud moeseeriat galeriist!