Täna esilinastus suuremates kinodes üle Eesti ajalooline põnevik “Vari”, kus müstilisi mõrvalugusid asub lahendama vaimuhaiglast vabanenud luuletaja Juhan Liiv.

Režissöör Jaak Kilmi ja filmis Juhan Liivi kehastav Pääru Oja kaevusid sügavalt poeedi kirjutustesse, haigusloosse ja kaasaegsete mälestustesse, mõistmaks luuletaja natuuri, kes raskete olude kiuste õigluse eest võitleb. Samas pole 1894. aastal vaimuhaiglast vabanenud poeedi elukäigu kohta ligi seitsme aasta jooksul kuigi palju andmeid säilinud, mis võimaldas filmi tegijatel välja pakkuda oma seiklusliku versiooni.

“Kuigi meie filmi süngelt kriminaalne tegevustik on stsenarist Indrek Hargla pöörane fantaasia, siis detektiivina kurjusele vastu astuv Juhan Liiv on meil loodud psühholoogiliselt, tegelikult lausa psühhiaatriliselt tõepärase ajaloolise kujuna. Filmilik võimendus töötabki nii, et pannes Liivi lahendama mõrvalugu, saame ta välja tuua justkui kirjanduslikust mugavustsoonist – me raputame Juhan Liivi välja raamatukaante vahelt ja heidame sündmustesse, kus ta peab jääma kindlaks oma väärtustele ja südamehäälele,” lausus Kilmi.

Pääru Oja sõnul hoiab film elus mälestust Juhan Liivist. “Kui miski kultuuris on veel elus ja päris, siis võib ja peabki temaga kõike tegema! Näiteks olen kaua oodanud ja saan nüüd soovitada oskajatel ja teadjatel proovida Arvo Pärdi “Ukuaru valssi” mängida minooris! Ja natuke kiiremas tempos. Imekihvt kirglik lugu tuleb – tõeline Argentiina tango! Kas Arvo Pärt on sellepärast vähem geenius? Ikka rohkem! Aga “Ukuaru valss” on surnud sellest hetkest, kui ta pannakse muuseumi klaasi taha ja komisjon otsustab kes, mis pilli peal ja mis tempoga seda lugu mängida tohib. Selle filmiga näitame, et Juhan Liiv on meie kultuuris ikka elus ja oluline,” selgitas ta.

Vastvalminud põnevik jõudis ka üle nelja aasta Eestis valminud filmina Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) põhivõistlusprogrammi. “Oleme õnnistatud, et meie kodumaal on selline võimas A-klassi festival nagu PÖFF. Tavavaataja jaoks on PÖFF oluline huvitava ja äärmiselt mitmekesise filmivaliku poolest, mis kandikul koju kätte tuuakse. Filmitegijale on see aga uks maailma, mida ilma A-klassi festivali toetuseta on avada väga raske. “Vari” valik põhiprogrammi avab meile selle ukse ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles “Vari” produtsentide ringi kuuluv Tanel Tatter.

Põnevusfilmi stsenaristiks on „Apteeker Melchiori“ saaga looja Indrek Hargla. Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson jt. Filmi tootjad on Taska Film ja Apollo Film Productions. „Vari“ võtted toimusid Tartus, Hellenurme vesiveskis Juhan Liivi lapsepõlvekodus ehk tänases Juhan Liivi muuseumis ning erinevates paikades Alatskivi kandis.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.