Uute regulatsioonide eesmärk on muuta eurooplaste riided vastupidavamaks, parandatavaks ja ümbertöödeldavaks ning luua töötavad lahendused tekstiilijäätmete sorteerimiseks. Ulatuslikud nõuded puudutavad ka iga riideeseme päritolu ja jalajälje tuvastamist, kehtestades jätkusuutliku moe tähtajaks 2030. aasta. Eestis jõustuvad esimesed sellealased regulatsioonid, sh sorteerimise valdkonnas juba alates 2025. aasta algusest.
“Euroopa Liidu hinnangul on moemaailma jalajälg neljandal kohal pärast toidu-, ehituse- ja transpordisektorit ehk moetarbimises peitub väga suur muutuse potentsiaal. Selle realiseerimine nõuab aga riiete disaini, tootmise- ja kasutusejärse ümbertöötlemise ning müügi ümbermõtlemist. Viimastel aastatel vastu võetud regulatsioone vaadates näeme, et EL on kuulutanud sõja kiirmoele, plaanides tõsiselt võidelda moemaailma liigtootmise ja -tarbimise vastu. Ettevalmistused nendeks suurteks muutusteks hakkavad meie jaoks juba nüüd ja need muutused puudutavad igaüht. Eelkõige puudutab see rõivaste disainereid ja tootjaid, aga ka tarbijaid, riiki ja näiteks kohalikke omavalitsusi, kellel on 1. jaanuarist kohustus korraldada tekstiilijäätmete liigiti kogumine,” märgib Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Martis.
Saabuvad muutused puudutavad peamiselt kolme valdkonda. Esiteks, iga EL-i riik peab korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise ja seega looma tekstiili valdkonda töötavad ringmajanduse lahendused. Teiseks tekib EL-is müüdavatel riideesemetel digitaalne pass, kust on võimalik jälgida selle jalajälge ja võrrelda seda teiste toodetega. Lisaks on suuremad ettevõtted kohustatud oma jalajäljest raporteerima, jälgima tarneahelaid ja võtma kogu vastutuse oma toote keskkonnamõju eest. Kolmandaks, riideid tuleb disainida selliselt, et need oleksid vastupidavamad, parandatavad ja paremini sorditavad. Parandatavust on kavas saavutada sellega, et igal riideesemel on kaasas piisav arv nii-öelda varuosi, millega rõivast vajadusel parandada, ning õpetusi, kuidas konkreetset riiet pesta ja parandada. Lisaks tuleb edaspidi jälgida, et riideese oleks tehtud vaid ühest materjali tüübist, mida saab sortimisel selgelt eristada ning olulisel kohal on ka tarbijate harimine, kes peaksid oskama tekstiilijäätmeid sorteerida.
Tulevikugarderoob muutub kallimaks
“EL-i moesektor liigub kvaliteetsemate, looduslike ja paremini disainitud toodete müügi suunas, mis paratamatult iseloomustab kallimaid valikuid. Ehk “osta kallilt ja kanna ribadeks” muutub üleüldiseks käitumisreegliks, mis aja jooksul vähendab meie turul odavamate ja vähem kvaliteetsemate riiete osakaalu,” võtab Martis EL-i poliitika kokku.
Teda toetab ka Sportlandi, Jalajälje ja Fifaa gruppide jätkusuutlikkuse juht Nelli Pormeister kinnitades, et tooteinnovatsioon, kvaliteet ja tähelepanu toote kogu elutsüklile kirjeldavadki tekstiilimaailma tulevikku. „Jätkusuutliku moe ja funktsionaalsete toodete austajana näen toimuvaid muutuseid positiivsena, sest saame tulla tagasi meid pikalt ja eesmärgipäraselt teenivate ning kvaliteetsete riiete juurde. Elementaarsena peavad ohtlikke aineid sisaldavad riided turult kaduma, aga tahan loota, et suudame sellest veel kaugemale vaadata.“ Pormeisteri kinnitusel loovad uued regulatsioonid aluse ka Eesti disaini edulooks, sest väga paljud kohalikud brändid on juba aastaid enne EL-i direktiive käitunud täpselt samade eelduste alusel, mida nüüd peetakse jätkusuutlikkuse tipptasemeks.
EL-i andmetel tekib EL riikides kokku igal aastal 5.8 miljonit tonni tekstiilijäätmeid. Seni on vaid 1% mainitud jäätmetest leidnud taaskasutust ning tekstiilijäätmete ringmajandus on üks tulevaste regulatsioonide keskpunkt.
Targa tarbimise päev
Viru Keskuses toimuva sündmuse raames võtavad sõna Eesti eesrindlikumad disainerid, ettevõtjad, teadlased ja jätkusuutlikkuse valdkonna eestvedajad, et jagada mõtteid moemaailma tuleviku üle. Targa Tarbimise päev toimub 26. septembril Viru Keskuse aatriumis kell 10.00–20.00, ettekanded toimuvad ajavahemikus 15.00–18.00. Terve päeva jooksul toimuvad temaatilised töötoad, kohal on mitmed jätkusuutliku moekasutuse ettevõtted ning samuti parandamise- ja hooldamise spetsialistid. Üritusest osavõtt on tasuta ning sinna on oodatud nii moemaailma professionaalid kui ka huvilised.
Sündmuse päevakava leiab Viru Keskuse koduleheküljelt.
Tulevase Station Narva muusikaprogrammi südameks saab 4. ja 5. septembril taas Narva Muuseum ajaloolises Hermanni linnuses ning muusika kõlab ka ööpidudel jõeäärses Ro-Ro kultuuriklubis ja eriüritustel üle linna.
Trip-hopi pioneer Tricky, kes esines ka kõige esimesel Station Narva festivalil 2018. aastal, saabub piirilinna oma uut muusikat tutvustava Euroopa tuuri raames. Bristolist päris mees, kelle debüütalbum “Maxinquaye” (1995) müüs Suurbritannias kullanormi jagu ning kellest David Bowie kirjutas ajakirja Q proosapoeemi, kõlab endiselt nagu eikeegi teine ehk salapärane sulam alternatiivsest hiphopist, raggast, rockist ja äraspidisest popist. Massive Attacki koosseisus alustanud Tricky on koostööd teinud muusikailma vägevatega nagu Beyoncé, Yoko Ono, PJ Harvey, Björk ja ka meie Mariin Kallikorm, kes samuti oma bändiga mariin k. Station Narval esineb.
Publiku palaval nõudmisel jõuab Narva taas ka Islandi elektroonilise muusika ikoon GusGus. Grupi südameid pumpava rütmi ja lopsakate meloodiatega kõrkläikeses kõlapildis kohtuvad 80ndate sündipop ja 90ndate reiv, sekka trance’i, urban souli ja UK garage’i kajasid. Algusaegadel enam kui kümneliikmelisest seltskonnast on tänaseks saanud saundimeistri Biggi Veira ning lauljate Daníel Ágúst Haraldssoni ja ansamblist Vök tuntud Margrét Rán’i trio.
Narvast pärit ALIKA, kes lisas hiljuti oma karikate rivisse telekonkursi “Su nägu kõlab tuttavalt” 10. hooaja võidu, lubab tulevasel kodulinna esinemisel suurejoonelist sünnipäeva tähistamise erikava koos bigbändi ja kohaliku laulustuudioga Magic Land.
Poeet ja muusik EiK, kes on end maksma pannud Eesti ühe tegusama ja menukama artistina, toob Narva sügisesse oma tänavukevadise albumi “lõputu festival” kava koos supergrupiga, kus mängivad Rein Fuks (Pia Fraus, Imandra Lake), Mattias Tirmaste (Haldi & ans. Flamingo) ning Taali Lehtla (Siniviisor).
Ida-Viru päritolu kitarristi ja laulukirjutaja Mariin Kallikormi juhitud shoegaze’i bänd mariin k. on oma tänavu ilmunud debüütalbumi “rose skin” tuules jõudnud nii raadiojaama KEXP eetrisse kui ka nimekatele välissündmustel nagu Supersonic Block Party Prantsusmaal, Ireland Music Week Iirimaal ja Reeperbahn Festival Saksamaal. Üle maailma on Kallikorn tuuritanud ka Station Narva ühe peaesineja Tricky bändis mängides.
Pealinna produtsent ja DJ Luurel Varas kostitab narvakaid leidliku ja mängulise bassimuusikaga ning Läti muusik ja etenduskunstnik Elizabete Balčus neo-psühhedeelse kavaga, milles kohtuvad sürrealistlikud kostüümid, ooperikoolitusega hääl ning köögiviljadest konstrueeritud süntesaatorid.
Uued esinejad ja kogu Station Narva programm avalikustatakse järk-järgult tuleva aasta jooksul.
Lisaks toimuvad festivalil kunstiprogramm, elamustuurid, linnaruumi-aktsioonid, kogukonnavestlused, narvapärased ühissöömingud ja muu Station Narva klassika.
Station Narva 2026 festivali pääsmed on müügil Piletilevis.
Sel korral leiab Tartus kohal Skeleton by Auria Nurm rituaalse disaini ja pühitsetud käsitöö, mis kannab nähtamatu maailma tarkust ja kaitsvaid energiaid. Samuti ei puudu Sigrid Kuuse julged, skulpturaalsed ehted, mis võimendavad kandja enesekindlust ja sära. Sigridil on kaasas värskeimad kollektsioonid ning eripakkumised komplektidele.
PUHU klaasistuudio paneb välja Eesti klaasikunstnike ajatud ja isikupärased disainesemed: joogiklaasid, vaasid, valgustid ja skulptuurid, mis toovad koju omapära ja soojust. Rahu Care, mis on kui teaduse ja looduse liit juuksehoolduses, toob Tartusse veevabad, dermatoloogiliselt testitud tooted. Woolish aga toob kohale oma mänguliselt kaasaegse villadisaini, mis hoiab, soojendab ja muudab iga päeva natuke mõnusamaks.

Muidugi ootab ka Karlova Kohv oma värskelt röstitud kohvipakkidega, mis on ideaalne jõulukingiks nii kohvisõbrale kui ka endale. POP-UP’i perenaine Stella Soomlais toob aga lauale vastutustundliku ringdisaini ja eksklusiivsed ainueksemplarid.
Disainerid ootavad kõiki huvilisi 13. detsembril kella 10.00-16.00 Tartusse, aadressile Raekoja 1.