Käesoleva nädala kolmapäeval, 10. aprillil saab esimest korda Eestis näha suurel ekraanil Wim Wendersi viimast dokumentaalfilmi „Anselm”, mis on hüpnootiline portree ühest nüüdisaja suuremast kunstnikust Anselm Kieferist – tema loomingust, inspiratsioonist ja loomeprotsessist.

Täna 79-aastane Kiefer sai laiemalt tuntuks 1969. aastal, kui ta korraldas provokatiivse aktsiooni, mille käigus poseeris avalikes kohtades, käsi natsitervituseks tõstetud. Ta oli esimesi sakslasi, kes tõi kunsti sõjajärgse Saksamaa tabuteema – rahvusliku süü, mida üritati pisendada või suisa maha vaikida. Sõda ja häving on mõjutanud ka Kieferi hiiglaslikke maale ja installatsioone, mida on iseloomustatud põlenud maastikena ja kus ta kasutab kõige erinevamaid materjale pliist mullani.

Wendersi lähenemine Kieferile on visuaalne – ta laseb kõnelda pigem kunstniku loomingul kui temal endal. Koos kaameraga uudistatakse mastaapseid installatsioone ja uitatakse angaar-ateljeedes, mis on nii suured, et nende omanik kasutab ringi liikumiseks jalgratast.

Film on algselt valminud 3D-tehnikas, mis toob paremini esile objektide ruumilisuse ja viib vaataja nende „sisse”. Kumus jõuab ekraanile selle tava- ehk 2D-versioon.

Kolmapäeval, 10. aprillil kell 18.00 Kumu auditooriumis aset leidva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Sirje Helme. Uuri lisa kumu.poff.ee.

Kus siis veel kui mitte Tartuffil saab näha midagi nii eksootilist nagu Filipiinide filmikunst. Just sellest kaugest riigist pärit draama „Sunshine” toob suurele vabaõhuekraanile PÖFFi armastusfilmide festival, mis avatakse 4. augustil Tartu Raekoja platsil. 

Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.

Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.

Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety. 

Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu. 

Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”. 

Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.

Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.

Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.

Kui moemaailma varjupooled ja kultuslikud brändilood sind kõnetavad, tasub Netflixist ette võtta uus dokumentaalfilm „Trainwreck: The Cult of American Apparel“.

Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.

Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele. 

Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!