Veebruari alguses avab Fotografiska ühe selle aasta tuumakamatest näitusest – moefotograafia legendi Peter Lindberghi enam kui sajast fotost koosneva mahuka ülevaate „Olemise kergus“. Näitusel saab näha mitmeid ikoonilisi fotosid, sealhulgas Eesti tippmodelli Carmen Kassi portreed. 

Saksamaal üles kasvanud ning aastakümneid Pariisis elanud fotograaf ja filmitegija Peter Lindbergh (1944-2019) sai kunstialase hariduse, kuid keskendus alates 1970-ndate aastate lõpus fotograafiale. Lindbergh on üks kaasaegse moefotograafia teerajajatest – teda peetakse supermodellide ajastu algatajaks ning tema stiil ja filosoofia olid, on ja jäävad eeskujuks ja inspiratsiooniks mitmele fotograafide, disainerite ja teistele loomeinimeste põlvkonnale.

Lindberghi fenomeni mõju läänemaailma kultuurile on laiem kui vaid moefotograafia – läbi oma objektiivi pakkus Lindbergh maailmale uut visiooni, mis muutis meie ettekujutust naiseliku ilu ideaalist. Lindbergh seisis loomulikkuse ja naturaalsuse eest – Photoshopi ajastul oli ta kompromissitu fototöötluse vastane ega lubanud kellelgi fotode loomise protsessi sekkuda. Fotograaf nägi naise ilu tema isiksuses ja individuaalsuses ning tema fookuses oli alati pildistatava inimese olemus.

“Lindberghi fotode esteetika keskmes on autentsus, loomulikkus ja puhtus, kus ükski detail ei tõmba tähelepanu pildistatava hingelt,” ütles Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents. ”Ta on üks neist fotomaailma suurnimedest, keda oleme Fotografiska loomisest peale Tallinna tahtnud tuua ja nüüd see saabki teoks. Peter Lindbergh on moefoto tõeline suurmeister, kes tõi moeajakirjade kaantele klantspiltide kõrval loomuliku ja naturaalse ilu ning julges oma teisitimõtlemisega kogu moefoto valdkonda heas mõttes raputada.”

Oma karjääri jooksul töötas Lindbergh palju tuntud näitlejate ja modellidega ning pildistas ka Eesti edukamaid modelle Carmen Kassi ja Karmen Pedarut. Üks Lindberghi ikoonilisemaid fotosid on 1990. aasta jaanuari Briti Vogue kaanefoto, mida saab samuti Fotografiska näitusel näha. See on pilt, milles nähakse supermodellide ajastu algust. Pildil poseerivad vähese jumestusega ja lihtsates rõivastes noored ja toona veel vähe tuntud tulevased supermodellid Linda Evangelista, Christy Turlington, Cindy Crawford, Naomi Campbell ja Tatjana Patitz. Lindbergi endasõnul tundus uskumatu, et kõigest kolm kuud hiljem olid need pildid ja need modellid kõikjal ning järgmise kümnendi suund näis ette määratud.

Näituse “Olemise kergus” avamisega saab 2. veebruaril alguse Fotografiska moekuu. Terve kuu vältel on kaks näitusekorrust väga erinäoliste moefotograafide päralt – Lindberghi näituse kõrval saab vaadata Eesti fotograafia suurkuju Toomas Volkmanni näitust “täis minevik” ning kaasaegse moefotograafia staari Elizaveta Porodina näitust “Maskiga/Maskita“. Oma ala tippude töid toetavad stiilsed eriüritused. Rohkem Moekuust Fotografiska veebilehel fotografiska.com/tallinn/programm.

Näituse Olemise kergus” avapidu toimub 2. veebruaril, kõigile huvilistele on näitus avatud alates 3. veebruarist.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.