Piret Kartuse sõnul paneb tema poolt kureeritud esitlus vaataja unistama: “Tegemist on tõelise moehappening’iga, mis on üles ehitanud näituse vormis ja mida ilmestavad erinevad installatsioonid. Samal ajal on tegemist ka pop-up butiigiga, kus külastajatel on võimalik veini ja muusika saatel endale šikke kingitusi teha või eratellimusi sisse anda.”
“Minu slogan on “The Story is…”, mis kannab endas sõnumit, et igal esemel on alati oma lugu. Jagan neid alati meeleldi ja iga viimase kui detailini,” lisab Piret ning rõhutab, et igat aksessuaari on limiteeritud koguses, mille määrab materjali eksklusiivsus ja kättesaadavus.
Piret Kartus õppis Brüsselis asuvas kõrgelt hinnatud La Cambre ENSAV visuaalse kunsti koolis. Peale õpinguid elas ja töötas ta kokku kuue erineva riigi eriilmelistes linnades. 2008. aastal valis Prantsuse tikandi ja pitsi föderatsioon ta Prantsusmaa parimaks nooreks pitsidisaineriks. Tema loomingu kontekstis tähelepanuväärseimaks ongi kindlasti Pariis, kus Piret töötas esimese eestlannana haute couture tekstiilidisainerina. Tema klientideks olid seal mitmed tuntud luksusbrändid, sealhulgas Chaneli moemaja. Jaapanis juhtis Piret kunstilise disainerina kohalikku tikandifirmat, Indias juhendas ta sadade käsitööliste tööd ning Pariisis disainis L’Orealile parfüümide aksessuaare. Lisaks on ta riietanud Euroopa ja Lähis-Ida kuningliku perekonna liikmeid.
Kuigi Eesti meediale ei ole Piret Kartus võõras nimi, on teda senimaani katnud teatav saladuslik loor tänu rahvusvahelistele diskreetsuslepingutele. Oma 20-aastase karjääri viimaste aastate jooksul on Piret Kartus disaininud peamiselt moeehteid ja -aksessuaare naistele üle terve maailma. Eesti moe- ja kultuurimaastikul hindavad Piret Kartuse brändi armastatud esinejad Birgit Sarrap, Laura Põldvere ja Anne Veski.
Piret Kartuse näitus on avatud kahel päeval, 11.-12. oktoobril Karjamaa Galeriis (Staapli 3, Tallinn).
Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.
Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.
Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.
Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.
“Olen seda üritust eestvedanud juba 5 aastat ning märgatavalt on nende aastate jooksul EKA Jõuluturu populaarsus kasvanud üha enam, seda nii turule kandideerijate kui ka külastajate seas,” sõnab EKA Jõuluturu peakorraldaja Cristopher Siniväli. “Tänavusel turul ootab jõulukingitusi ostlema ligi 140 müüjat EKA peahoone viiel korrusel ning tänu uuele EKA hoonele, saime juurde võtta osalejaid rohkem kui varasematel aastatel.” EKA Jõuluturule pääseb läbi Kotzebue tänava nii peamajja kui uude Valgesse Majja.
Traditsiooniliselt müüakse EKA Jõuluturul originaalset Eesti disaini ning kunsti, mis on valminud Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja vilistlaste poolt. Müüjate ainulaadsus võimaldab osta jõulukuuse alla kingitusi, mida tavapoodidest või teistelt edasimüüjatelt üldiselt ei leia. Leidub põnevat graafikat, keraamikat ja klaasikunsti, moe- ja tekstiilidisaini, aksessuaare ja nahktooteid, ehteid ning sepiseid. Üllatuslikult registreeris ennast selle aasta turule väga palju uusi nimesid. Enamasti on tegemist Kunstiakadeemia praeguste õpilastega või ka värskete vilistlastega.
Näiteks toob TELLISKIVI. müügile voolavad ja geomeetrilised hõbeda ja klaasiga ehted; aksessuaari taustaga MEELI toob müüki oma keraamiliste vormide kollektsiooni “Nukitsaplikad”; ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit) on noorte loomeinimeste kogukond, kelle käest on võimalik osta mitmekülgset graafikat, postkaarte ja trükiseid; barbed toob turule hõbedased satiinist interjööri pilgupüüdjad; Unzelm toob aga eksperimentaalsed valgustid. Paljude uute müüjate seast võib leida ka tuntumaid brände nagu carolxott, Kristel Kuslapuu, Eve Hanson, HANNES RÜÜTEL, Luste, HYTI, Patrick Soome jpt.
EKA Jõuluturg 2025 avab uksed külastajatele pühapäeval, 14. detsembril kell 12.00, oste saab teha kuni kella 18.00. Mugavamaks kauplemiskogemuseks on soovitatav kaasa võtta sularaha.