Homme, 1. veebruaril avaneb Viru Keskuses Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite näitus „Padjapiir“. Eksperimentaalvormide näitus on EKA noorte talentide, moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu koostöös sündinud loomeprojekt, milles segunevad tegelikkus ja ulme, luues hübriidse koha kahe maailma vahelisel alal.

“Seekordne näitus viib olemise ulmadest välja kasvanud pehmete vormide ja kummituslike tegelaste vatist maailma. Tekimaailm, mis kaitseb ja hoiab, kuid avab portaali ka tontlikele õudusunenägudele,” sõnab projekti üks loomingulisi juhte Liisi Eesmaa.

Läbi seitsme aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane ja loominguline kasutamine disainis. Materjal saadi tegevuse lõpetanud patju ja tekke tootvalt ettevõttelt, kuid esimesena valmisid neist EKAs siia saabunud Ukraina põgenike tarvis 240 padjapüüri, 40 tekki ja 20 voodilina. Jääkmaterjalidele astuti vastu suure innuga – näiteks neelas teos “Urr” endasse 12 kilogrammi vatiini ning dünaamiline “Gorgo” käitas 150 meetrit padjapüüride õmblemisel kasutatavaid tõmblukke. Suur rõhuasetus jäi enamasti pehmete vormide loomisele. “Turvapadjaklubikursus…eksperimenteeri, katseta ja kuku kuidas tahad, enda vormitud ja küpsetatud turvapadi päästab ikka olukorra,” võtab emotsiooni kokku Flo Kasearu.

Näitust võõrustab pikaajaline partner Viru Keskus. “Meil on au toetada EKA eksperimentaalsete vormide näitust juba neljandat aastat järjest. Läbi kolme ühiskonda raputanud aasta on vormiloojate tööd me aatriumis peegeldanud üldsuse meeleolusid. Viru Keskuse jaoks on oluline nii Eesti moedisaini pealekasvu ideede tutvustamine kui materjalide taaskasutuse viiside otsingud,“ mõtestab koostööd Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru.

Teosed on eksponeeritud sürreaalset unenägu meenutavas keskkonnas, mille muudavad värvikaks fotograaf Riina Varoli tundlikud fotod. Galerii on esitletud hiidpatjadel, kandes edasi näituse “pehmeid väärtusi”.

Näituse “Padjapiir” avamine toimub Viru Keskuse aatriumis 1. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 15. veebruarini. Näituse külastus on tasuta.

Näitusel osalevad kunstnikud: Maria Roosiaas, Anastasia Makarova, Edvard Vellevoog, Freyja Tralla, Ron Verlin, Hanna Johanson, Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Kassandra Laur, Liisi Hinto, Rita Lenore, Kristiina Tali, Regina Vanner, Helena Kisant, Romet Kaljo, Stella Tukia, Triin Anijalg, Kristina Oja, Jentl Rietdijk (HOL).

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.