“Seekordne näitus viib olemise ulmadest välja kasvanud pehmete vormide ja kummituslike tegelaste vatist maailma. Tekimaailm, mis kaitseb ja hoiab, kuid avab portaali ka tontlikele õudusunenägudele,” sõnab projekti üks loomingulisi juhte Liisi Eesmaa.
Läbi seitsme aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane ja loominguline kasutamine disainis. Materjal saadi tegevuse lõpetanud patju ja tekke tootvalt ettevõttelt, kuid esimesena valmisid neist EKAs siia saabunud Ukraina põgenike tarvis 240 padjapüüri, 40 tekki ja 20 voodilina. Jääkmaterjalidele astuti vastu suure innuga – näiteks neelas teos “Urr” endasse 12 kilogrammi vatiini ning dünaamiline “Gorgo” käitas 150 meetrit padjapüüride õmblemisel kasutatavaid tõmblukke. Suur rõhuasetus jäi enamasti pehmete vormide loomisele. “Turvapadjaklubikursus…eksperimenteeri, katseta ja kuku kuidas tahad, enda vormitud ja küpsetatud turvapadi päästab ikka olukorra,” võtab emotsiooni kokku Flo Kasearu.
Näitust võõrustab pikaajaline partner Viru Keskus. “Meil on au toetada EKA eksperimentaalsete vormide näitust juba neljandat aastat järjest. Läbi kolme ühiskonda raputanud aasta on vormiloojate tööd me aatriumis peegeldanud üldsuse meeleolusid. Viru Keskuse jaoks on oluline nii Eesti moedisaini pealekasvu ideede tutvustamine kui materjalide taaskasutuse viiside otsingud,“ mõtestab koostööd Viru Keskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru.
Teosed on eksponeeritud sürreaalset unenägu meenutavas keskkonnas, mille muudavad värvikaks fotograaf Riina Varoli tundlikud fotod. Galerii on esitletud hiidpatjadel, kandes edasi näituse “pehmeid väärtusi”.
Näituse “Padjapiir” avamine toimub Viru Keskuse aatriumis 1. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 15. veebruarini. Näituse külastus on tasuta.
Näitusel osalevad kunstnikud: Maria Roosiaas, Anastasia Makarova, Edvard Vellevoog, Freyja Tralla, Ron Verlin, Hanna Johanson, Hanna Tiina Pekk, Jaagup Kaiv, Kassandra Laur, Liisi Hinto, Rita Lenore, Kristiina Tali, Regina Vanner, Helena Kisant, Romet Kaljo, Stella Tukia, Triin Anijalg, Kristina Oja, Jentl Rietdijk (HOL).
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.