“ELAV HÕBE” on Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalsete moevormide näitus. Moelooja Liisi Eesmaa ja kunstnik Flo Kasearu juhendamisel on ellu ärganud senitundmatu kosmiline hõbereaalsus, mida saab näha alates 17. veebruarist Viru Keskuse aatriumis.

“Kujuta ette, et tuled EKAsse õppima ja tahad rahulikult väiksemõõtmelisi aksessuaare teha ja siis esimese kursuse kirsiks tordil, kui suvine meri juba käeulatuses, antakse sulle eksperimentaalvormi kursuse raames ülesanne kastist välja mõelda ja luua enneolematult suur kontseptuaalne vorm. Selline kursus näitab, kes ujub randa ja kes pääseb kastist välja,” võtab kokku juhendaja Flo Kasearu.“Me sukeldusime pea ees hulljulgete ideede laborisse – meeletu kogus tunde kulus materjaliga katsetamistele, millest lõpuks kasvasid välja suurejoonelised moevormid. See tõestas, et ühest kangest algmaterjalist on võimalik miljon uut ideed välja võluda,” lisas Liisi Eesmaa.

EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid lähtusid oma eksperimentaalses vormiloomes teemast “kaitse”, mis on praegusel keerulisel ajal nii universaalne märksõna. Projekti eesmärk oli tudengeid loominguliselt inspireerida ja suunata looma kunsti ka kõige ootamatumatest materjalidest. Sellest tulenevalt hakkas kilomeetreid pikk hävitamisele mõeldud Premia metalne jäätisepakend ja Viking Life-Saving Equipment Estonia AS mahakantud merepäästevarustus otsima mõtestatud vormi ning looma uut elu. Laevadelt pärit varustuse seas olid ka aegunud termokotid, mis lisasid tinahalli maailma juurde verkjat oranži.

“Meie kursust iseloomustab suur tahtejõud,” räägib aksessuaaritudeng Mai Riin Salumaa. “Aine toimus pandeemia tõttu väga raskel ajal ja kõik olid ääretult tublid, et selle lõpuni suutsid viia. Lisaks iseloomustab antud kursust mitmekülgsus, mis tähendab, et iga üks mõistis “kaitse” teemat väga erinevalt  ja leidis viisi kuidas läbi materjali töötluse enda mõtet teostada.” Moeriala tudeng Toomas Samuel Silmbaum lisas, et üheks aina kasulikumaks oskuseks praeguses ühiskonnas kujunes näha potentsiaali olemasolevas – mitte mõtlematult juurde toota. “Aga näha potentsiaali jäätisepaberis? Vot see oli paras väljakutse! Kapriisne materjal tahtis teadlikku lähenemist, sest muidu see lihtsalt purunes ja tööd tuli otsast alustada. Lõpuks avastasin, et kui neli kihti materjali omavahel kokku sulatada, siis see on piisavalt tugev, et saaksin enda idee ellu viia. Nii kuluski minu teose “Always behind you” tegemiseks suisa 1400 meetrit jäätisepaberit, 300 meetrit traati ja 17 meetrit soojaveetoru.”

Olgu lisatud, et tänavuste moeskulptuuride ja artefaktide loomise käigus leidis uut kasutust ühtekokku 2500 meetrit pakendit, 50 soojakotti ja 35 meetrit nööri, lisaks päästeveste. Samuti väärib märkimmist, et esmakordselt on näituse fotod trükitud Lipuvabriku lipukanga jääkidele, andes näitusele veel kestlikumad mõõtmed fotode väljapaneku osas. Lisaks annab riidele trükkimine võimaluse näitusel peale Viru Keskuse kahe nädalast vaatemängu veel edasi elada, kuna mustrilisest kangast saab luua midagi uut ja kantavat. Selleaastase näituse muudabki eriliseks just selle roheline jalajälg, mis on tõeliselt minimaalne, sest ka eksponeerimisplatvormid kui peegelpinnad on teise ringi materjal.

Näituse avaüritus toimub Viru Keskuse aatriumis 17. veebruaril kell 14:30. Näitus jääb avatuks 3. märtsini.

Lisaks Mai Riin Salumaa ja Toomas Samuel Silbaumile on näitusel oma töödega väljas Alice Pärtelpoeg, Anna Abrosimova, Carl-Rasmus Õunaste, Joanne-Heleene Sõrmus, Julia Korovina, Kaileen Palmsaar, Karin Nahkur, Katariina Seepter, Kristjan Lindsalu, Liis Laanisto ja Liisbet Karjel.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.