Kodumaisel disaini- ja meediamaastikul on jagamist väärt uudiseid. Värskelt on ilmunud Eesti disainiajakirja Leida ajaloo esimene number, milles saab tutvuda Eesti- ja välismaiste disainerite, kunstnike ja teoreetikute disainialaste käsitlustega. Leidat annab välja Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond.

Leida on eesti- ja ingliskeelne veebiajakiri, mis hakkab ilmuma kaks korda aastas. Igal sügis- ja kevadnumbril saab olema keskne teema, millega ajakirja autorid erinevatel viisidel suhestuvad. Leida esimene number võtab vaatluse alla tehnoloogia, mis lisaks disainerite praktikale kujundab ka kõikide teiste inimeste igapäevaelu.

Disainer ja EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski rõhutab, et Leida ilmumisega keeratakse uus peatükk Eesti disainiväljal: „Disainiajakirja vajalikkusest on valdkonna sees räägitud juba aastaid. Viimaks ometi oleme jõudnud nii kaugele, et saame tutvustada väljaannet, mis ühest küljest arendab disaini mõtestamist nii Eesti disainerite praktika kontekstis, kuid teisest küljest tutvustab Eesti üldsusele disaini vahetut ja seni vähe räägitud mõju avalikele ja individuaalsetele harjumustele ja tõekspidamistele.” Kuigi Leida kakskeelsus soodustab Eesti disainerite tutvustamist Eestist väljaspool, siis Leida peamine fookus saab Melioranski väitel olema valdkonna jaoks oluliste diskussioonide ja teemade eestikeelsel mõtestamisel ja edendamisel.

„Disain on alati kollektiivne, sest selle käigus tuleb suuta erinevate osapooltega suhestuda,” ütleb Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe ning lisab: „Leida loomine on algusest peale olnud kollektiivne praktika, hõlmates huvitavaid arutelusid ajakirja kontseptsiooni, disaini, autorite ja lugejate üle, kuid mille hulka kuulus ka ajakirja nimetamine almanahhi „Kunst ja Kodu” esimese koostaja Leida Madissoni järgi. Juba välja selgitatud ühistest väärtustest ja eesmärkidest soovime aga ka edaspidi lähtuda. Leida autorite hulka on oodatud juba väljal tegutsevad ja disainist kirjutada soovivad disainerid ja disainitudengid, aga ka kõik teised praktikud ja kirjutajad, kelle tegevus on disainiga seotud.” Leida tehnokriitika numbri valikut kirjeldades selgitab Hallimäe: „Tehnokriitika mõistega ei soovi me anda tehnoloogiale hinnangut – „kriitika” tähistab siin vajadust analüüsida tehnoloogiat senisest põhjalikumalt ja mitmekülgsemalt.”

Leida tehnokriitika numbris tutvustab disaini- ja tehnoloogiauurija Ariel Guersenzvaig tehnoloogia mõiste filosoofilist ajalugu ning avab selle mõju meie igapäevasele tähendus- ja identiteediloomele. Guersenzvaig tõstatab vajaduse arutleda disainerite eetiliste valikute üle meid ümbritsevate keskkondade kujundamisel. Filosoof Oliver Laasi essee annab mitmekülgse ülevaate liitreaalsuse ajaloost ja selle kujunemisest, esitades valiku selle erinevatest ilmnemisviisidest. Laas näitab, kuidas reaalse ja virtuaalse vaheline piir muutub järjest õhemaks. Disainer ja uurija Marjanne van Helvert tutvustab hiljuti eesti keeles ilmunud raamatu „Vastutustundlik ese“ koostamise konteksti ja eesmärke. Lähtuvalt disaini mõjude paremast mõistmisest toob Helvert välja vajaduse mõtestada senine disainikaanon ümber. Disainerid ja uurijad Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay ja Arife Dila Demir avavad oma kehalistele interaktsioonidele keskenduvate uurimistööde kaudu sensoorse disaini kasutus- ja tähendusvälja. Kunstnik Britta Benno visuaalessee vaatleb tema loovuurimuslikku praktikat läbi materjalide, teaduse ja maastike, pöörates erilist tähelepanu loomeprotsessile endale. Vestlusring kunstnike Darja Popolitova, Juss Heinsalu ja Sandra Kosorotovaga käsitleb materjalide ja tehnoloogiate kokkupuuteid kunstnike taktiilsust väärtustava praktikaga. Õppejõudude ja uurijate Louna Hakkaraineni ja Kaisa Karvineni disainiharidusele keskenduv artikkel tutvustab Aalto Ülikoolis peetud soo ja tehnoloogia teemalist kursust, analüüsides seejuures nii kursuse sisu, väljakutseid kui ka rakendatud metoodikat. Disainer Maria Muuk kirjutab Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi näituse põhjal Eesti graafilisest disainerist Jüri Kaarmast ja uurib võimaluste kohta kväärkasutada nõukogude Eesti graafilist disaini.

Leida graafilised disainerid on Alexandra Margetic ja Oliver Long, veebiarendaja on Alejandro Bellón Ample. Esimese numbri kaanekujunduse autor on Zody Burke.

Leidat saab lugeda aadressil leida.artun.ee.

Kriss Sooniku värskes koostöös ehtemärgiga hoji saavad kokku kaks loomekäekirja, mis on tegelikult juba aastaid teineteise kõrval liikunud. hoji taga on Johanna Eenma – fotograaf, stilist, I Wear* Experimenti laulja ning Kriss Sooniku parem käsi, kelle ideed on saatnud nii brändi moeetendusi kui ka kampaaniavõtteid.

Kui seni on Johanna loodud ehted sündinud pigem hetkeks – lavale, fotole, sündmusele  –, siis nüüd on sellest loomingulisest dialoogist saanud esimene ametlik hoji x Kriss Soonik ese. Koostöö keskmes on piiratud koguses pärlikee, millele annab äratuntava Sooniku puudutuse brändi kassilogo. Tulemus on õrn, mänguline ja veidi kelmikas, nagu üks hea aksessuaar olema peab: piisavalt klassikaline, et kesta, ja piisavalt iseloomuga, et mitte jääda lihtsalt ilusaks detailiks.

Uue ehtekoostöö kõrvale tasub vaadata ka Kriss Sooniku kevadsuvi 2026 kollektsiooni, mis on juba saadaval moemärgi veebipoes kriss-soonik.com. 

Kodumaise moemärgi HANNES RÜÜTEL tänavune kevadsuvine kollektsioon on inspireeritud magusast suvenostalgiast ja hetkedest, mida tahaks alati endaga veidi kauem kaasas kanda. Disaineri sõnul sümboliseerib kollektsiooni läbiv kirsimotiiv uut algust ja rahulolu, tuues kokku modernse silueti ning mänguliselt kerge meeleolu.

“Käesolev hooaeg tähistab brändi jaoks ühtlasi ka olulist uut peatükki,” tutvustab omanimelise moemärgi asutaja ja disainer Hannes Rüütel. “Lisaks meesterõivastele kuulub esmakordselt põhikollektsiooni hulka ka valik naisterõivaid — puuvillased seelikud, särgid ja dressipluusid ning linased kleidid. Vabalt langevad vormid, mugavus ja maitsekad detailid loovad tasakaalu argise lihtsuse ning romantilise kulgemise vahel.”

Rõivakollektsiooniga ühes laieneb moemärgi kirsimaailm veelgi — koostöös kohaliku küünlabrändiga Nore on valminud kirsilõhnaline küünal, mis toob suvised hetked ning kollektsioonist inspireeritud meeleolu ka interjööri.

Õitsvad kirsipuud ja hetked aeglaselt kulgevatest suvepäevadest on meeleolukalt pildile püüdnud Mia Tohver.

Tutvu moemärgi HANNES RÜÜTEL kollektsioonidega Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Vaata ka hannesruutel.com.