Liisa Torsuse bakalaureusetööna valmisid lihtsalõikelised umbkuued, mille viltmaterjal on loodud kahte silmuskudumit, pitskoelist ning lihtkoelist pinda kokku viltides. Soojapidavuse saavutamiseks on autor kahe kudumi vahele lisanud lambavilla. Ülerõivad on umbkuue lõikega ning täisvillased, soojapidavad ning ilmastikukindlad nagu töö autorit inspireerinud etnograafiline hülgekütirõivas posavamsa.
Materjali disaini ning teostusviisiga tõlgendab autor etnograafilisi hülgepüügilugusid. Silmuskoeliste pindade väiksemad silmused sümboliseerivad hüljeste hingamisauke ehk „vileauke“ ning õhksilmused jääle ronimiseks mõeldud rindeauke ehk „pea-auke“. Vilditud pind sarnaneb jäärüsi ning jääväljaga, kus hülged poegimas käivad. Samuti meenutab pitsiline ja laiguline materjal hülge täpilist karvkatet.
Materjal ning sellest vilditud rõivad on loodud jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult, tehes tagasivaate esivanemate nutikusele ja mõistlikele valikutele üheainsa materjali keskse pealisrõiva valmistamisega. Kasutatud on vaid Eestis kasvatatud põliste lambatõugude villa ja lõnga, mida on võimalikult vähe töödeldud. Rõivas on kahtepidi kantav, ühelt poolt hallikas, teiselt poolt naturaalne valge. Sellega koondavad umbkuued üheks rõivaks nii talvise kui ka sügisese posavamsa ning jäljendavad samamoodi ka ühe hülge kasvamist valgest pojast hallika täiskasvanud hülgeni.
Liisa Torsuse bakalaureusetööga saab täies mahus tutvuda EKA lõputööde festivali lehel.
Dorothy Waxmani preemiat antakse välja seitsmendat korda. Auhind on osa Li Edelkoortija Philip Fimmano algatusest TALKING TEXTILES, mis edendab tekstiiliharidust, loovust ja teadlikkust.
Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”
Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.
Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.

Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.