9. ja 10. septembril muutuvad kaks ajaloolist Kreenholmi kvartali hoonet – Narva kunstiresidentuur (NART) ja Kreenholmi juhtkonnahoone – koos nende vahelise hooviga Station Narva ühendatud festivalialaks. Muusikaprogrammi ligi 25 esineja seas on nii rahvusvaheliselt tuntud artistid kui ka Eesti legendid ja tulevikutegijad. Välilaval esinevad Ukraina elektrofolgi grupp Onuka, Briti acid jazzi trio Red Snapper, Soome akordionivirtuoos Kimmo Pohjonen, 40. tegutsemisaasta täitumist tähistav Mahavok, äsja comebacki teinud A-Rühm ning nostalgiaprojekt SUVE. Kreenholmi juhtkonnahoone tantsulaval kohtuvad margiiela, Kitty Florentine’i ja IVI Z-generatsiooni kübervisioonid Bert on Beatsi, Meisterjaani ja PTF1987 technosoundidega. NARTi laval kuuleb nii Maris Pihlapi autoriloomingut kui ka ERSO kammerkoosluste ja DJ Ivo Nairiese klubikontserti “Stereo is King” Steve Reichi, Jay Schwartzi ja Jacob TV nüüdismuusika töötlustest. Mõlemal toimub NARTis öökino “Pärt ja Film”, kus linastub Werner Herzogi unenäoline dokfilm “Pimeduse õppetunnid“ (1992), milles kõlab ka Arvo Pärdi teos “Stabat Mater“.
Mõlemal ööl järgnevad kontserdiprogrammile peod jõeäärses muusikaklubis Ro-Ro. Reedel valivad muusikat festivali Mägede Hääl korraldad Raul Saaremets ja Ivar Murd ning laupäeval Station Narva tiimi liikmed.
Laupäeval. 10. septembri päeval toimuvad lisaks tasulisele muusikaprogrammile meeleolukad tasuta linnalava-kontserdid. Joala tänaval ajakirjanik Mihhail Komaško boheemlikus korteris teeb muheda laulu- ja luulekava trubaduur Jaan Pehk. Kulgusadama tee paadigaraažides ehk Narva Veneetsias toimub kogukondlik koosviibimine Cool D & DJ Critikali etteaste, paadikuuri-tuuride ja pitsaga ning endise Vassili Gerassimovi nimelise kultuurimajaga piirnevas pargis tantsutab rahvast peobänd Regatt.
Station Narva avab neljapäeval, 8. septembril avalik BAZARi vestlus teemal “Narva – mis ja kes?”. Reedel, 9. septembril toimub loomekeskuses OBJEKT ettevõtluspäev, mis keskenub koosloomele. Kogu festivali vältel toimuvad giidituurid Kreenholmis, Narva Muuseumis ja linna kirikutes. Festivalialal Kreenholmi kvartalis on avatud fotograaf Anna Markova kureeritud näitus “Station Narva 5”, mis koondab festivali parimaid hetki läbi aegade. NARTis saab näha residentkunstnike näitusi ning Narva kolledžis Eesti Filharmoonia Kammerkoori loomeprotsesse kajastavat fotonäitust.
Festivali lõpetab pühapäeval, 11. septembril traditsiooniline narvapärane hommikusöök mitteformaalse õppe keskuses VitaTiim.
Station Narva 2022 piletid ja festivalipassid on müügil Piletilevis. Festivalipass kehtib kõigil muusikaprogrammi üritustel Kreenholmi kvartalis 9.-10. septembril ja ettevõtluspäeval (eelregistreerimise alusel), päevapiletid vastavalt 9. ja 10. septembri muusikaõhtuil. Ro-Ro klubi jätkupidudele pääseb nii festivalipassiga kui ka eraldi 10 eurose pääsmega.
“Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast,” räägib Sander. “Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil iCloud’i kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus.”
Miks just nüüd? “Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi cover art selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.”
Sanderi sõnul on tema muusika segu soul’ist, R&B-st, hiphopilikust boom bap’ist ja lo-fi’st. “Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default-projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad,” lisab ta.
Miks aga just demod? “Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd,” võtab muusik kokku.
Kuula tulemust siit!
Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.
Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.
Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”
„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.