Some Times on Marten Männa ja Mikk Kaasiku koostööprojekt, mis pakatab särtsakast energiast ja mängulisest loomevabadusest. Bänd sündis soovist kirjutada muusikat Uno Naissoo nimelisele heliloomingu konkursile – ning esimese katsetusena sündinud pala „Oddly Even“ tõi duole ka konkursivõidu.

Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.

Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.

Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”

„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.

Elina Born on avaldanud uue singli „Õhtust õhtusse”, mis asetub täpselt sellesse suveõhtu hetke, mil päev ei ole enam päriselt päev, ent öö pole samuti veel alanud. Õhus on asfalt, niiskus ja linna kohal püsiv soe kuma – kusagil jäävad aknad lahti ning autos kõlab lugu, mis tahab liikuda koos tuulega.

Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.

Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”

Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.

Hüpnagoogilise popmuusika duo Vera Vice, mille moodustavad Ave Vellesalu ja Helen Västrik, avaldas digiplatvormidel uue lühialbumi, mis koondab endas Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli lavastusele „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ loodud heliloomingut.

Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.

Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“

Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.