Foto: Tallinna Kunstihoone
Vastloodud Kunstiasutuste Liit koondab erineva suuruse ja profiiliga asutusi, näituste korraldamisega seotud tugiteenuste pakkujatest suurte kunstimuuseumiteni. Liidu asutasid Art & Tonic galerii, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum (EKKM), Eesti Kunstnike Liit, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA galerii, Evald Okase Muuseum, Fotografiska Tallinn, Fotokunstnike Ühendus, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Kai kunstikeskus, Kogo galerii, Konrad Mägi Sihtasutus, Kumu kunstimuuseum (Eesti Kunstimuuseum), Lugemik, NOBA, Okapi galerii, Pallase galerii, Pärnu Uue Kunsti Muuseum, Rüki galerii, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimuuseum, Tartu Kunstnike Liit, Temnikova & Kasela galerii, Vaal galerii, Vana-Võromaa Kultuurikoda, Valge Kuup ja Voronja galerii.
Liidu esimesel üldkoosolekul 3. mail valiti organisatsiooni juhatus järgmiseks kaheks aastaks. Juhatusse kuuluvad Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja, Rüki galerii galerist Triinu Jürmann, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi direktor Kai Lobjakas, Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Peeter Talvistu ning Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse tegevjuhi kohusetäitja Kadi-Ell Tähiste.
“Kunstivaldkonnas, mis on viimastel aastatel rõõmustavalt mitmekesistunud, on hetkel kogunenud suur hulk ootusi ja väljakutseid ning õnneks ka initsiatiivi, mis on kokku saanud, et see potentsiaal ühiste eesmärkide ette rakendada nii valdkonna kitsaskohtade ja probleemide kaardistamiseks, aga ka nendega tegelemiseks ja lahendamiseks,” kommenteeris Liidu loomist juhatuse liige Kai Lobjakas.
Kunstiasutuste Liiduga on oodatud liituma kõik kunstivaldkonna organisatsioonid, kes on vähemalt kaks aastat korraldanud avalikke kunstinäitusi või pakkunud vähemalt kahe aasta jooksul kunstinäituse korraldamisega otseselt seotud tugiteenuseid. Täpsem info Liidu tegevuse kohta kael.ee.
Eesti ainus kaasaegse kunsti mess Foto Tallinn toimus tänavu 12. korda. Viimaste aastate fotokunsti paremikule pühendatud kaasaegse kunsti suursündmus tõi kohale tuhandeid kunstisõpru, sadu rahvusvahelisi külalisi Kreekast Islandini ning kõrgelt hinnatud ajakirjanikke välisriikidest sealhulgas näiteks Prantsusmaalt ja Itaaliast.
Üle aasta toimuvale kunstimessile valis žürii rekordarvu kandideerijate hulgast osalema 16 kunstigaleriid ja 15 individuaalselt kandideerinud kunstnikku. Kokku oli Foto Tallinn 2026 kunstimessil esindatud 45 kunstnikku 15 riigist. Toimus 11 eraüritust kunstikogujatele, 15 sündmust avalikus publikuprogrammis ja 3 üritust kunstnikele ja galeristidele. Võrreldes 2024. aastal toimunud messiga kahekordistas Foto Tallinn 2026 külastusi, müüdi 48 kunstiteost 20 erinevalt kunstnikult ning käibekasv oli 62%. Foto Tallinn 2026 andis ülevaate viimaste aastaste fotokunsti paremikust üle kogu maailma, teoste hinnaklass jäi sel korral 333 ja 8172 euro vahemikesse.
„Foto Tallinn panustab mahu kasvatamise asemel teadlikult kvaliteedile, luues kureeritud ja kompromissitult kõrge tasemega väljapaneku. Kunstimessi külastanud kunstikogujate ja rahvusvaheliste kunstiekspertide rohke positiivne tagasiside kinnitas, et täitsime messitiimiga endile seatud eesmärgid,“ kommenteeris Foto Tallinna tegevjuht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et sellise profiiliga ning laialdast positiivset vastukaja pälviv rahvusvaheline üritus loob olulist väärtust kogu riigile, regioonile ning mõistagi ka kunsti – ja kultuuriväljale,“ lisas ta.
Foto Tallinn 2026 kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis tõi esile, kui laiaks on fotograafiline mõtlemine tänaseks kujunenud ning et kaasaegses fotokunstis on näha väga tugevat liikumist tagasi materiaalsuse ja tehnilise meisterlikkuse poole, mida saab pidada teatavaks vastuliikumiseks kiiresti tarbitavale ja toodetavale tarbefotole ning digikultuurile: „Messil oli näha väga erinevaid lähenemisi, dokumentaalsest ja lavastatud fotost abstraktsete kujutiste, leitud materjalide, objektide, installatsioonide ja eksperimentaalsete tehnikateni. Kõik märkimisväärsel kõrgel tasemel kaasaegse kunsti teosed.“
„Arvan, et Foto Tallinna üks olulisi rolle ongi näidata seda, mida me fotokunsti all üldse mõistame ning et foto ei pea tingimata tähendama millegi olemasoleva jäädvustamist või klassikalises mõttes fotopilti seinal. Fotograafiline mõtlemine võib avalduda ka installatsioonis, skulptuuris, raamatus, ruumis, materjalis või viisis, kuidas kujutist toodetakse ja esitatakse,“ lisas Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 toimus 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses. Uuri lisa fototallinn.ee.
„Jeune création internationale“ on osa Lyoni biennaalist, mis keskendub alla 35-aastastele kunstnikele. Projekt kutsub 10 noort kunstnikku biennaalil osalema ja looma uusi töid, mida eksponeeritakse kogu biennaali vältel võrdselt teiste osalevate kunstnikega. Katariin Mudisti osalemist vahendab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti suursaatkond Pariisis.
Katariin Mudist (1994) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, keraamikat, installatsiooni ja graafikat ning kasutab kohati performatiivseid võtteid. Tema teosed saavad sageli alguse argistest objektidest, tegevustest ja materiaalsetest struktuuridest, mille roll meie igapäevaelus jääb kergesti märkamatuks. Huumori, iroonia ja materjalikatsetuste kaudu toob ta tuttavates olukordades esile neisse põimunud normid, ootused ja väärtushinnangud. Katariin Mudist pälvis sel aastal Kultuurkapitali preemia (koos Keithy Kuuspuga) ja 2025. aastal Noore Skulptori preemia ja Adamson-Ericu stipendiumi.
„Ajutine lahendus“ (2026) koondab eri asukohtadest kogutud improviseeritud uksehoidjaid, mis on sündinud praktilisest vajadusest, kuid aja jooksul muutunud ruumi püsivaks ja märkamatuks osaks. Kogutud uksehoidjad pärinevad teiste seas Stockholmi Moderna muuseumist, Kadrioru kunstimuuseumist, Eesti paviljonist Veneetsia biennaalil, Von Krahli teatrist, Arvo Pärdi keskusest ja paljudest muudest paikadest. Teos vaatleb ajutisi lahendusi, väikeseid igapäevaseid häiringuid ning seda, kuidas juhuslikud objektid ja harjumused hakkavad suunama meie liikumist, tähelepanu ja suhet ruumiga. Kogutud uksehoidjad kannavad endas nii oma päritolukoha kui ka kasutuse lugu. Installatsiooni esimene versioon oli selle aasta märtsis väljas Tallinnas ARS Showcase galeriis.
Lyoni biennaal on 1991. aastal asutatud üks rahvusvaheliselt olulisemaid kunstisündmuseid ja juhtiv kunstibiennaal Prantsusmaal. 2024. aastal külastas biennaali 285 000 inimest piletiga ja peaaegu 3 miljonit inimest avalikus ruumis. 2026. aasta biennaali kuraator on Catherine Nichols ja teemaks „To pass from one dream to another“.
