Foto: Pixy Liao
“Emoji-naudingute aed” on Gannise katsetus segada ajaloolisi ja kaasaegseid märgisüsteeme ning selle protsessi kaudu mitmekesistada ja laiendada emoji leksikoni. Praegune tehnoloogilise arengu kiirus viitab sellele, et bioloogilised organismid ja keskkond on pöördumatult muutumas. Selle valguses on põnev avastada, kui kergesti meie tänane visuaalne rahvakeel ühtib 500 aasta taguse visionäärse kunstniku Hieronymus Boschi sümboolikaga. Boschi üks ambitsioonikamaid teoseid “Maiste naudingute aed” kehastab inimlike, maiste ja kosmoloogiliste tingimuste konflikte, huumorit, pimedust ja absurdsust. Kunstnik Gannise julgus segada Boschi loomingut kaasaegse emoji keelega on vaheldumisi paroodiline ja kriitiline.
Pixy Liao näitus “Su pilk kuulub mulle” kritiseerib läbi omapärase huumoriprisma kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle. Konservatiivses Hiinas üles kasvanuna ei tundnud Pixy ennast kunagi traditsioonilisse naise rolli sobivat, kelle peamiseks ülesandeks oli oma pere ja kodu eest hoolitsemine. Liao projekt sai alguse tema sõprade üllatunud reaktsioonist kunstniku viis aastat noorema kallima, Moro, suhtes. Liao jaapanlasest kallimast Morost sai tema muusa ja kunstniku fotod hakkasid portreteerima mehe ja naise vahelist klassikaliselt ebatavalist dünaamikat. Liao tööd ei jäta vaatajat kindlasti mitte neutraalseks ja toovad esile emotsioone olenevalt vaatajast endast, olgu nendeks segadus, rõõm, lõbu, vastikus, üllatus või kuuluvustunne. Oma töödega ei murra kunstnik vaid soorolle, vaid paneb mõtlema ka muudele tavadele, mida traditsiooniliselt romantilistes suhetes normaalsuseks peame.
“Mõlemad näitused on võimalus astuda samm väljapoole harjumuspärast,” sõnab Fotografiska näituste juht Maarja Loorents. “Pixy Liao kunstiprojekt paneb meid mõtlema tavapäraste soorollide kujunemisele ühiskonnas ja sellele, kuidas see meid juba maastmadalast mõjutab ja kujundab ja ehk rohkemgi, kui me arvata oskame. Kunstnik Carla Gannis vihjab aga tänapäeva digiajastu sümbolite võidukäigule, kasutades julgelt Hieronymus Boschi loomingut, segades mängleva kergusega kaasaja suhtlussümboolika ajalooliste kujunditega.”
Pixy Liao näitus jääb avatuks 14. augustini ja Carla Gannis 28. augustini.
Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.
Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.
Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.
Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.
Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.
Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.
Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.
Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.
Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.
