Foto: Pixy Liao
“Emoji-naudingute aed” on Gannise katsetus segada ajaloolisi ja kaasaegseid märgisüsteeme ning selle protsessi kaudu mitmekesistada ja laiendada emoji leksikoni. Praegune tehnoloogilise arengu kiirus viitab sellele, et bioloogilised organismid ja keskkond on pöördumatult muutumas. Selle valguses on põnev avastada, kui kergesti meie tänane visuaalne rahvakeel ühtib 500 aasta taguse visionäärse kunstniku Hieronymus Boschi sümboolikaga. Boschi üks ambitsioonikamaid teoseid “Maiste naudingute aed” kehastab inimlike, maiste ja kosmoloogiliste tingimuste konflikte, huumorit, pimedust ja absurdsust. Kunstnik Gannise julgus segada Boschi loomingut kaasaegse emoji keelega on vaheldumisi paroodiline ja kriitiline.
Pixy Liao näitus “Su pilk kuulub mulle” kritiseerib läbi omapärase huumoriprisma kaasaegse ühiskonna stereotüüpseid soorolle. Konservatiivses Hiinas üles kasvanuna ei tundnud Pixy ennast kunagi traditsioonilisse naise rolli sobivat, kelle peamiseks ülesandeks oli oma pere ja kodu eest hoolitsemine. Liao projekt sai alguse tema sõprade üllatunud reaktsioonist kunstniku viis aastat noorema kallima, Moro, suhtes. Liao jaapanlasest kallimast Morost sai tema muusa ja kunstniku fotod hakkasid portreteerima mehe ja naise vahelist klassikaliselt ebatavalist dünaamikat. Liao tööd ei jäta vaatajat kindlasti mitte neutraalseks ja toovad esile emotsioone olenevalt vaatajast endast, olgu nendeks segadus, rõõm, lõbu, vastikus, üllatus või kuuluvustunne. Oma töödega ei murra kunstnik vaid soorolle, vaid paneb mõtlema ka muudele tavadele, mida traditsiooniliselt romantilistes suhetes normaalsuseks peame.
“Mõlemad näitused on võimalus astuda samm väljapoole harjumuspärast,” sõnab Fotografiska näituste juht Maarja Loorents. “Pixy Liao kunstiprojekt paneb meid mõtlema tavapäraste soorollide kujunemisele ühiskonnas ja sellele, kuidas see meid juba maastmadalast mõjutab ja kujundab ja ehk rohkemgi, kui me arvata oskame. Kunstnik Carla Gannis vihjab aga tänapäeva digiajastu sümbolite võidukäigule, kasutades julgelt Hieronymus Boschi loomingut, segades mängleva kergusega kaasaja suhtlussümboolika ajalooliste kujunditega.”
Pixy Liao näitus jääb avatuks 14. augustini ja Carla Gannis 28. augustini.
Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.
Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.
Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.
Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com.
Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.
Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.
Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.
„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.
Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.
