23. oktoobrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitus “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010”, mis võtab ette kümnendi, mil postsovetlike 1990ndate vaesus, kauboikapitalism ning glamuuriiha olid ühiskonnast haihtumas, kuid neoliberaalsed väärtused ei olnud veel kunstiväljal pead tõstnud.

“Metsik, kohati infantiilne, tihti tolleaegse underground-peoskenega ühte sammu astuv nullindate mood on oma kasvatamatuse ja elujaatava hoiaku tõttu teravas kontrastis praeguse, paljuski müügile ja seeriatootmisele orienteeritud Eesti moedisainiga,” ütleb kuraator Anne Vetik, kes valis näitusele 19 kodumaise disaineri ja brändi loomingu, mis seda perioodi kõige paremini iseloomustavad. “Ühtpidi ammutati tol perioodil kindlasti endasse Lääne suure moe trende, kuid neid töödeldi läbi väga spetsiifilise prisma, mida praegu Eesti moes kohtab harva. Rõivaste kaudu väljendati ennast kui kunstnikke, mitte ei toodetud rõivaid, et neid müüa.”

Eesti moekunstnikud ei lähtunud tol kümnendil fookusgrupi uuringutest ja ülemaailmsetest trendidest, vaid enda personaalsest maailmatunnetusest ja loomisvajadusest. Oluline platvorm, mis innustas kunstnikke tegutsema, pakkus lavalist väljundit ja ahvatlevaid auhindu, oli klubikultuuri eestvedajate Helen Mahmastoli ja Kuno Tehva algatatud moekonkurss SuperNoova, mis aastatel 1998–2008 oli Eesti moeelu käivitavaks mootoriks. Žüriis oli alati koht ka väliskülalistele ning arvestatavad rahalised auhinnad andsid võitjaile võimaluse keskenduda loomingule. ERKI Moeshow elas nullindatel läbi Jaanika Terasmaa eestvedamisel võimsa renessansi, võimaldades moe- ja tekstiilitudengitel teha esimesi samme avalikul laval, koguda tuntust, leida enda ostjaid ja kandjaid. Eesti Kunstiakadeemia projekt HULA lubas proovida kätt seeriamoe tootmises ja brändiloomes, seejuures liigseid piiranguid seadmata.

Näitusele jõudnud valik on vaid murdosa Eesti disainerite neil aastatel sündinud loomingust. 19 disaineri seast leiab sellised nimed nagu Liisi Eesmaa, Jaanus Orgussaar, Aldo Järvsoo, Anu Samarüütel-Long, Kirill Safonov, Vassilissa Danavir, Aivar „Antonio“ Lätt, Kris Lemsalu, Britt Samoson ja Triinu Pungits. Eelkõige oli kuraatori sõnul valiku aluseks avangardsus, kunstipärasus ja uuenduslikkus, kunstniku soov ja võime murda lahti klassikalisest ilu- ja rõivanägemusest, luua või tuua Eestisse uutmoodi esteetikat ja julgus mängida endaloodud, mitte konventsionaalsete reeglite järgi.

Anne Vetik leiab, et seda perioodi kokku võtva näituse loomine on Eesti kultuurile oluline: “Oluline sellepärast, et mood paraku ei jõua tihti muuseumisse, kuigi tegemist on kunstialaga, mis kirjeldab meie ühiskonda väga täpselt. Seetõttu on oluline moetoodangut dokumenteerida ja koguda samamoodi, nagu toimetame muude disaini- ja kunstiartefaktidega.”

Olgu lisatud, et näitusega kaasneb kooliõpilastele suunatud haridusprogramm ning vestlustest ja loengutest koosnev publikuprogramm, kus esinevad näitusel osalevad disainerid.

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

31. mail Põhjala tehases toimunud 36. ERKI Moeshow tõi lavale kümme omanäolist kollektsiooni, pakkudes publikule moekunsti kõige värskemat ja julgemat palet. Selleaastase teema „Tund enne homset” kaudu uurisid Eesti Kunstiakadeemia tudengid põlvkonda, kelle jaoks vabadus ja vastutus on lahutamatult seotud.

ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.

Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.

Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.