Tänasest on Fotografiskas avatud sügishooaja teine näitus “Kakssada aastaaega”, mis on põhjalik ülevaade fotograaf Arno Rafael Minkkineni tööst viimase viie aastakümne vältel 30 eri riigis. Soome-Ameerika päritolu kunstniku tööd, milles ta kasutab alati ka oma keha, väljendavad looduse ja inimese omavahelist suhet.

Näitus ise ei anna otseselt kronoloogilist tutvustust fotograafi loomingust, samuti pole tegemist retrospektiivnäitusega. Selle asemel keskendub üle 50 aasta isepäiselt tegutsenud kunstnik oma töödes eksistentsiaalse inimseisundi kujutamisele. Näituse kuraator Ellen K. Willase sõnul teebki fotograafi eriliseks see, et alates Minkkineni varajastest teostest 1970. aastate alguses kuni tänapäevani on tema kunstiline käekiri püsinud ajatu ja esteetiline. “Ma ei tea kunstiajaloos kedagi teist, kelle nägemus, järjekindlus ja vilumus üle viiekümne aasta sedavõrd vankumatuna oleks püsinud. Kuigi tema fotosid võib kontseptuaalselt seostada kunstnikega nagu Bruce Nauman, Lucas Samaras ja Cindy Sherman, on Minkkinen siiski Minkkinenina nii ainulaadne, et ei mahu teiste raamidesse,” tutvustab Willas.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents leiab, et fotokunstniku looming sobib näituste sügistalvisesse hooaega just oma põhjamaisuse tõttu, kuna pildiline meeleolu on meie kohalikule vaatajale tuttav. “Arno Rafael Minkkinen on elav klassik, kes oma puhtas ja mustvalges esteetikas toob publikuni kaunid ja karged vaated nii Soomest kui ka kaugematest paikadest. Tema tööd on kui poeesia, mis jutustavad sügavatest tunnetest, mis meid loodusesse tõmbavad,” kirjeldab Loorents.

Ta lisab, et Fotografiska Tallinn soovib kindlasti jätkata Soome kunstnike tutvustamisega. “Pentti Sammallahti kõrval on Minkkinen juba teine meie naabermaa tipptegija, keda saame oma maja galeriiseintel uhkusega näidata. Ta on inspiratsiooniks ja eeskujuks paljudele”.

Arno Rafael Minkkinen sündis 1945. aastal Soomes Helsingis, kuid emigreerus kuus aastat hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Pärast kolledži lõpetamist 1970. aastal hakkas ta autoportreesid pildistama, samal ajal töötas ta Madison Avenuel reklaamikirjutajana. Praegu on Minkkinen Massachusettsis asuva Lowelli kunstiülikooli emeriitprofessor ja Helsingis Aalto kunsti-, disaini- ja arhitektuuriülikoolis dotsent. Ta on aastakümneid tegutsenud rahvusvahelise kuraatori, lektori ja esseistina ning korraldanud töötubasid maailma erinevais paigus. Minkkineni teoseid on avaldatud ja eksponeeritud mitmel pool maailmas, sh enam kui 75 silmapaistvas muuseumis ja kogus nagu Pompidou keskus, New Yorgi kaasaegse kunsti muuseum (MoMA), Tokyo Metropolitan Museum of Photography, Kiasma kaasaegse kunsti muuseum Helsingis ja Moderna Museet Stockholmis.

Näitust “Kakssada aastaaega” näeb Tallinna Fotografiskas 24. septembrist kuni 30. jaanuarini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.