Möödunud laupäeval, 11. septembril kuulutasid EKA ja Moi Ülikool välja pikaaegse koostöö leidmaks lahendusi Euroopast Aafrikasse saadetavate tarbijajärgsete tekstiilijäätmete ringlusse võtuks. Selleks kavatsevad ülikoolid kasutada väärtustavat taaskasutust ja ümbertöötlust. “Tekstiilijäätmete näol on tegemist probleemiga, mis on ka kohalikul tasandil aina enam fookuses,” sõnas EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori (JDML) ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus.
Tulevikus on kavas Moi Ülikooli juurde luua JDML-i filiaal, mis toetaks EKA teaduspõhiseid uurimusi ja kõrghariduse koostööprojekte. “Partnerlus Moi ülikooliga loob tugeva silla ühisteks teaduse arendustegevusteks, mis keskenduvad selles valdkonnas lahenduste leidmisele,” ütles Aus. Ta lisas, et kahel ülikoolil on üksteist täiendavaid tugevusi: “Moi Ülikoolil on suur tehnoloogiapark, lähedased sidemed kohaliku tööstusega ja ekspertiis, EKA panustab põhjalike teadmistega ringmajandusest ja disainiõppega.”
Ühtlasi lansseeriti visiidi raames JDML-iga seotud ühe aasta pikkune arengukoostööprojekt, mille sihtgrupiks on Nairobi slummides elavad naised. JDML projektijuht Maria Kristiin Peterson ütles, et programm õpetab kohalikele Keenia naistele praktilisi disainioskusi ja tehnilisi teadmisi, et nad saaksid väärtustava taaskasutuse meetodil kodulinna kogunevaid tekstiilijäätmed uuesti ringlusse saata ning luua neist uusi disaintooteid. “Projekti tegevusi saadab dokumentaalfilmi võttegrupp, kes jäädvustab Aafrikasse sissetoodud tekstiilijäätmete teekonda. Hiljem toovad nad vaatajateni inspireerivaid lugusid Keenia naistest, kes viivad Läänest saabuva tekstiiliprügi tagasi moeareenile,” sõnas Peterson. Tegemist on pilootprojektiga enne Moi Ülikooliga koostöö käivitamist.
Viiepäevase visiidi raames külastati ka Nairobis asuvat ÜRO Keskkonnaprogrammi peakontorit ning kohtuti kohalike moe- ja tekstiilitööstuse ettevõtetega. Eesti Kunstiakadeemiat esindasid visiidil JDML-i ringdisaini teadussuuna juht, vanemteadur Reet Aus ning projektijuht Maria Kristiin Peterson.
Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor on Eesti Kunstiakadeemia eraldiseisev uurimiskeskus, mis seob teadus- ja õppetegevuse jätkusuutliku tootearenduse ja disainipraktikaga, tuues kokku tudengid, teadlased, praktikud ja ettevõtted.
COSi uus suvine moevalik keskendub garderoobile, mis liigub sama vabalt hommikuse kohvi, tööpäeva, formaalsema koosviibimise ja õhtuse jalutuskäigu vahel – ilma et peaks selle kõige nimel liialt pingutama.
Kollektsiooni keskmes on kergus, kuid mitte haprus. Proportsioonid on teadlikult tasakaalustatud: pikemad jooned, selgemad lõiked ja õhulisus loovad silueti, mis mõjub korraga argiselt ja vabalt. Valge, must ja monokroomsed toonid annavad valikule puhta arhitektuurse raami, millele lisandub värvipalett, mis ei püüa suve ära kirjeldada, vaid jätab sellele hingamisruumi. Tulemuseks on garderoob inimesele, kes hindab lihtsust, aga mitte lihtsustamist, praktilisust, mis ei ole loobumine vormist, ning linnasuve, kus komplekt peab suutma olla nii funktsionaalne kui ka… parimas mõttes COS.
Tutvu COSi suvise valikuga galeriis!
Blazy tõlgendas seda pärandit selgelt ja kaasaegselt. Kollektsioonis kohtusid klassikaline meremeherõivas, kuurordile omased komplektid ja loomulikult õhtune elegants. Show avas 1926. aasta väikese musta kleidi uus versioon, mille arhiivijooniselt leitud tagumine lips oli muudetud põrandani ulatuvaks clutch’iks. See oli taaskordne hea näide Blazy lähenemisest: ajalugu oli olemas, kuid ei mõjunud otsese kordusena.
Mereteemat jagus kollektsioonis ka aksessuaaridesse. Ujumismütsid, karbikujulised kõrvarõngad, merihobumotiivid, tikandid, kummisaapad ja “merineitsikleidid” lõid selge Biarritzi meeleolu. Samas hoidsid tviidid, siidist foulard-komplektid, raffiaseelikud ja triibud kollektsiooni praktilise ja Chanelile omasena.
Moemaailm aplodeeris kollektsioonile püstijalu – ja seda igati põhjusega. Blazy Chanel mõjub ka selles kollektsioonis enesekindlalt, olles oma koduses Biarritzis värske, kerge ja hästi läbimõeldud.