Fotografiskas saab homsest, 3. septembrist külastada uut Nick Brandti näitust “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm.” Kunstniku tööd illustreerivad Aafrika eheda looduse eskaleeruvat hävinemist inimeste käe läbi, näidates maailma, kus põgenenud loomadel pole enam ruumi ellu jääda.

Nick Brandti väljapanek koosneb fotoseeriatest “See tühi maailm” ja “Meile jääb vaid tolm” ning esindatud on ka mõned varasemad tööd. Kunstnik käsitleb oma töödes inimese hävitustööd Ida-Aafrika looduse kallal ning näitab maailma, mille on üle võtnud amokki jooksev arendamine. Rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud Brandt loodab oma tööga tõsta teadlikkust käimasolevast hävingust. Seda tehes saavad vaatajad ise otsustada, kas neil on energiat tegutsemiseks, et me saaksime siiski ära hoida inimkonna tegevuse halvimaid tagajärgi.

“Ma arvan, et paljud tunnetavad seda tohutut ülekohut või siis on nad selle suhtes tundetuks muutunud,” kirjeldab Nick Brandt üldist suhtumist looduse hävingusse. “Me kõik saame olla osa paremast, inimlikumast, kaastundlikumast ja jätkusuutlikumast valikust sellel planeedil, mõni väiksel ja teine suurel määral, aga meist igaühe tegevus loeb. Jõuame veel päästa kriitilise tähtsusega ökosüsteeme ja arvutult elusid,” sõnab Brandt, vaadates siiski lootusrikkalt tulevikku.

„Meil on väga hea meel näidata Tallinna Fotografiskas Nick Brandti loomingut ja olla esimene, kes antud näitust rahvusvahelises Fotografiska võrgustikus näidata saab. Tegemist on massiivse näitusega, mis muudab teema vastuvõtmise ja hinge pugemise veelgi võimsamaks,” kirjeldab näitust Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. “Oma töödes muudab ta sünguse ja meeleheitlikkuse teravaks ja valusaks iluks. Loomulikult pole oluline ainult pilt vaataja ees, vaid ka lugu selle taga nagu kõigi Fotografiskasse jõudvate tööde puhul. Loodusest hoolimine, vastutustundlikkus, jätkusuutlikkus ja teadlikuma maailmapildi loomine – need märksõnad seovad Nick Brandti ja Fotografiskat.”

Olgu lisatud, et 2010. aastal asutas Brandt mittetulundusühingu Big Life Foundation. Praegu on MTÜ kaitse all ligi 650 tuhat hektarit ökosüsteeme ja metsikuid alasid Ida-Aafrikas ning see annab tööd ligi 500 kohalikule, sealhulgas üle 300 loodusvahile.

Näitus “See tühi maailm. Meile jääb vaid tolm” on avatud Fotografiska Tallinnas 3. septembrist kuni 20. veebruarini.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.