Juba homme, 3. septembril avab Kärt Hammer Põhjala tehase Sepikojas maali ja installatsiooni ühendava isikunäituse „Punane“. Näitus on kasvujätk projektile “Abstraktsioonid“, mis lõi spetsiifilise intuitiivse ruumi, kus abstraktne maal ning laiali pillutud elemendid sundisid esteetilisele kogemusele. „Punane“ viib seda kogemust edasi, valides peale must-valget puhtust intensiivse põlemise.

Näituse raames rullub industriaalses tehasekeskkonnas lahti ängist nõretav punane universum, mille üheks fookuspunktiks on punane riidekapp. Sellest on pudenenud mööda ruumi laiali eelnevate abstraktsioonide rituaalseid jätkuelemente. Teosed on justkui märjad altarid kannatustele, sisaldades vihjed surmale ja teistele dimensioonidele, ilmalikele klišeedele. Punased objektid peegeldavad tugevaid, ent seletamatuid ja käest lipsavaid emotsioone ning tundmusi.

Näituse kuraatori Mailis Timmi sõnul on punane värv laia taju- ja tähendusväljaga, ühendades endas korraga viiteid inimese bioloogiale ja surelikkusele, erinevatele kirglikele tundmustele ning paatoslikele šestidele. „Kärt Hammer jätab oma brutaalselt punaste maalide ja objektide vahele õhku erinevateks tõlgendusteks. See õhk on samas paks tähendustest ja viidetest, mis loovad pingestatud ja sugestiivse keskkonna, võimaldades leida vaatajal enda jaoks infokihi, millega isiklikult suhestuda,“ ütles Timmi.

Aadressil Marati 5 asuvat näitust saab külastada kolmapäevast laupäevani ajavahemikul 12.00-19.00 ning see jääb avatuks kuni 30. septembrini. Näituse avamine toimub homme, 3. septembril algusega kell 19.00. Näituse avamist tõlgitakse kohapeal viipekeelde.  

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.