Tactile Baltics on sel sügisel Londonis toimuv Baltimaade koostööprojektina valminud näitus, mis esitleb Eesti, Läti ja Leedu kaasaegset disaini ja selle erinevaid arengusuundi. Kuuludes Londoni Disainifestivali programmi ja Shoreditch Design Triangle´i ning Adorno Collectible Design Trail´i kõrvalprogrammi, kutsub Tactile Baltics avastama Baltimaadele omast looduslähedast elutunnetust. Näituse kontseptsioon seab keskseks märksõnaks taktiilsuse – materjalid, nende omapära ja tekstuuri, pakkudes sel viisil külastajatele inspireerivat teekonda Eesti, Läti ja Leedu disainimaastike radadel.

Tactile Baltics on sündinud Eesti disainiplatvormi NID, Läti Disainikeskuse (Latvian Design Centre) ja Leedu Disainifoorumi (Lithuanian Design Forum) koostööprojektina, olles üks suurimaid Baltimaade ühisprojekte disaini vallas. Näitusel on väljas juba tuntumate tegijate tööd üheskoos alustavate disainerite ning disainitudengite projektidega. Iga riik esitleb kuut disainiprojekti – esindatud on muuhulgas keraamika, mööbel, valgustid, tekstiil, ehtekunst, aga ka materjalikatsetused. Tactile Balticsi näitusekujundus (mille on loonud Helen Sirp ja Holger Kilumets) võimaldab külastajatel väljapanekuga paremini suhestuda, tuues esile Baltimaade disainile iseloomulikke jooni, näiteks jätkusuutlikkus, kohalikud materjalid ja traditsioonilised tehnikad, uue ja vana, käsitöö ja innovaatiliste lahenduste vastandamine.

Koostöös Adornoga (kaasaegsele disainile pühendatud veebigalerii) esitleb Tactile Baltics lisaks kaheksateistkümmet unikaalset “collectible” disainiobjekti, seda nii füüsiliselt Shoreditchi galeriis kui ka virtuaalselt Adorno disainiplatvormil.

Ehk siis, Tactile Baltics on mitmetahuline ja põnev näituseprojekt, mis tutvustab ühest küljest Eesti, Läti ja Leedu disainipilti eraldi, kuid teisalt vaatleb Balti regiooni kui tervikut.

Näitusel osalevad disainerid:

an&angel (LV), Saarepera & Mae (EE), Raili Keiv (EE), Vita Vaitiekūnaitė (LT), DeTales (LV), Ilze Kanlbērziņa-Praz (LV), Justina Semčenkaitė (LT), Ieva Laskevičiūtė (LT), EKA tootedisaini osakonna tudengite tööd: Hanna-Liisa Haukka, Siim Simmermann, Oliver Kanniste (EE), INDI (LT), Riga Chair (LV), EMKO (LT), Annike Laigo (EE), Lauri Visnapuu (EE), Ars Tela (LV), Stuudio Aine (EE), Elena Lašaitė (LT), Ieva Kalēja (LV). Adorno: Artis Nīmanis (LV), Kateriin Rikken (EE), Evelina Kudabaitė (LT), Aap Piho (EE), Vytautas Gečas (LT), Agnė Kučerenkaitė (LT), Severija Inčirauskaitė (LT), Mantas Lesauskas (LT), Johanna Ulfsak (EE), Martynas Kazimierėnas (LT), Ieva Kalēja (LV), Mammalampa (LV), Kärt Ojavee (EE), Janis Straupe (LV), Oliver Kanniste (EE), Kadi Hektor (EE), Jānis Rauza (LV), Manten Devriendt & Liene Jākobsone (LV).

Näitus on külastamiseks avatud 18. septembrist 3. oktoobrini 2021 Londoni Disainifestivalil Dray Walk galeriis.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.