Foto: Marta Boan
„Loomine on materjali muundamine. Mille põhjal otsustada, millest saab ja millest ei saa ehe? Kas eseme kaunistav potentsiaal annab sellele midagi juurde või võtab midagi ära? Kõigest sellest ma materjali vormides mõtlen,“ räägib Marta Boan.
„Kanda või mitte kanda“ on küsimus, millele otsivad vastuseid nii traditsioonilise kui ka kaasaegse ehtekunstipraktika austajad. Oma loomeprotsessi avades pakub Boan võimalust mõista ja samastuda ning alles seejärel otsustada. Traditsioonilise ehte olemust uurides juhatab autor vaataja justkui reaalsuse ja irreaalsuse piirile, kus valitseb värvide, vormide ja materjalide võrdõiguslikkus, ootamatu kergus ja lojaalsus, mille saavutamisele on ometi eelnenud kuudepikkune peentöö.
Boani kunstnikukäekirja on alati iseloomustanud kontseptualistliku lähenemise sümbioos väärismetallide tundmise ja valdamisega. Tema isikunäitusel ETDM-s saab väljas olema kunstniku uus sõrmuste sari, mis on loodud geomeetriliste elementide nagu ring, ringjoon, silinder, kera ja punkt põhjal. Kõik prototüübid on valget värvi, kuid erinevast materjalist – ehtesari toob välja, kuidas sarnased kujundid võivad erineda või vahel isegi vastandlikud näida. Näitusel on eksponeeritud teostele lisaks ka osa tööprotsessist. Samuti saab näha kaks aastat tagasi Jaapanis alustatud sarja „Fact“ kõrvarõngaid, mille kujundit dikteerib matemaatiline ülesehitus ja kuldtraadi profiili ümberkujundamine. Minimaalse materjalikogusega eksperimenteerides avaldab kunstnik vaatajatele illusioone ja üllatavaid fakte, mille taga on materjali kindlad füüsikalised omadused. „Facti“ sarja sisereeglistikku avab kunstnikuraamat.
Näitus „Kanda või mitte kanda“ jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatuks 19. septembrini 2021.
Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.
Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“
Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.
Näitus jälgib Sirje Runge loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Eelkõige maalijana tuntud Runge on tegutsenud mitmes meediumis, sealhulgas maali, video ja aastakümneid kestnud õpetamise vallas. Tema loomingu keskmes on mõiste värviruum – elav ja tundlik väli, kus põimuvad valgus, emotsioon ja struktuur. Runge jaoks on õpetamine ja loomine eluliselt seotud; ta mõtestab õpetamist kui iseseisvat kunstivormi, mis tugineb tähelepanule ja katsetamisele. Ka valgus ei ole tema praktikas pelgalt materiaalne nähtus, vaid peamine loominguline kaaslooja.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970. aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Ühe Eesti sõjajärgse kunsti juhtfiguurina on Runge otsija, kelle loominguline praktika avaneb kui helendav uurimus valguse, värvi ja mateeria olemusest. Ta käsitleb värvi kui vibratsiooni ning pedagoogikat kui kunstipraktikat. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastaja astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Uuri näituse kohta lisa kai.center.
