Foto: All About Women
Kes ei ole veel jõudnud end kurssi viia Netflixi uusima „peab nägema” 7-osalise minisarjaga, siis lubage ma valgustan. „Pretend It’s a City” on Martin Scorsese loodud vestluste ja kohtumiste kogum (jah, pigem kogum kui konkreetne vestlussaade) New Yorkis resideeruva kirjaniku Fran Lebowitziga. Kuigi 70-aastane Lebowitz on tõenäoliselt kõvasti tuntum meist teisel pool ookeani, siis saab sarja vaatajale üsna kiiresti selgeks, miks on tegemist ikooniga. Lisaks tema tegemistele Ameerika kirjandus- ja kultuuriruumis, haaravad vaataja kohe oma võimusesse tema tempokad monoloogid, armutu huumorimeel ning – mitte vähem oluline – tema ülesuuruses pintsakud.
Ma arvan, et see võis olla 3. osa, kus ma üha enam avastasin end jälgimas ka seda, mida Lebowitz mööda New Yorki patseerides kannab. Kas on see meestemantel? Kas need on Levi’s 501 teksad? Palju tal kokku musti oversized pintsakuid olla võiks? Või erinevaid prillipaare? Huvitav, kas ta kunagi kontsakingi ka kandnud on…
Kerge taustauuringu tulemusel selgub, et see ei ole esimene kord, kui Lebowitzi stiilile taolist kummardust tehakse. Tema moe-eelistustest on läbi aastate kirjutanud nii Vogue, Grazia kui W Magazine. Kui nendest artiklitest midagi silma jääb, siis muidugi see, et Lebowitzil endal ei ole moest sooja ega külma. Aastakümneid on ta ustavalt kandnud oma univormi: siniseid teksaseid (jah, Levi’s 501), triiksärki, meestepintsakut (alati Savile Row’ rätsepatelt) ning alati neid pruune kauboisaapaid – ja ei ole kuulda, et tal oleks vähimatki plaani seda muuta. Sest see töötab! Töötas 80ndatel, töötab ka praegu. See ongi signatuurstiil selle kõige tõelisemas võtmes.
Samas, kahtlustan, et kui keegi ütleks Franile, et temast on 2021. aastal saamas väikest viisi moemaailma ultimate style crush, siis saaksime me kõik tema sarkasmiga vastu pead. Ja siis oleks meie päev muidugi tehtud ka.
COSi uus suvine moevalik keskendub garderoobile, mis liigub sama vabalt hommikuse kohvi, tööpäeva, formaalsema koosviibimise ja õhtuse jalutuskäigu vahel – ilma et peaks selle kõige nimel liialt pingutama.
Kollektsiooni keskmes on kergus, kuid mitte haprus. Proportsioonid on teadlikult tasakaalustatud: pikemad jooned, selgemad lõiked ja õhulisus loovad silueti, mis mõjub korraga argiselt ja vabalt. Valge, must ja monokroomsed toonid annavad valikule puhta arhitektuurse raami, millele lisandub värvipalett, mis ei püüa suve ära kirjeldada, vaid jätab sellele hingamisruumi. Tulemuseks on garderoob inimesele, kes hindab lihtsust, aga mitte lihtsustamist, praktilisust, mis ei ole loobumine vormist, ning linnasuve, kus komplekt peab suutma olla nii funktsionaalne kui ka… parimas mõttes COS.
Tutvu COSi suvise valikuga galeriis!
Blazy tõlgendas seda pärandit selgelt ja kaasaegselt. Kollektsioonis kohtusid klassikaline meremeherõivas, kuurordile omased komplektid ja loomulikult õhtune elegants. Show avas 1926. aasta väikese musta kleidi uus versioon, mille arhiivijooniselt leitud tagumine lips oli muudetud põrandani ulatuvaks clutch’iks. See oli taaskordne hea näide Blazy lähenemisest: ajalugu oli olemas, kuid ei mõjunud otsese kordusena.
Mereteemat jagus kollektsioonis ka aksessuaaridesse. Ujumismütsid, karbikujulised kõrvarõngad, merihobumotiivid, tikandid, kummisaapad ja “merineitsikleidid” lõid selge Biarritzi meeleolu. Samas hoidsid tviidid, siidist foulard-komplektid, raffiaseelikud ja triibud kollektsiooni praktilise ja Chanelile omasena.
Moemaailm aplodeeris kollektsioonile püstijalu – ja seda igati põhjusega. Blazy Chanel mõjub ka selles kollektsioonis enesekindlalt, olles oma koduses Biarritzis värske, kerge ja hästi läbimõeldud.
