Moefilmide festival MoeKunstiKino tähistab sel aastal 5. juubelit ning näitab oktoobrikuus dokumentaalfilmi legendaarsest fotograafist Helmut Newtonist. Seansid toimuvad nii Tallinnas kui Tartus ning piletid on tänasest müügil.

“MoeKunstiKino filmiprogrammid on juba viiel aastal publikule moeelamusi pakkunud ning loodame, et saame sellega veel kaua jätkata,” sõnas festivali juht Helen Saluveer. “Seekord otsustasime lähtuvalt olukorrast näidata vaid ühte filmi – aga kahtlemata on “Helmut Newton – halvad ja ilusad” käesoleva aasta oluliseim moedokumentaal.”

Helmut Newton oli tõeline fotograafia superstaar. Oma julgete ja pilkupüüdvate fotodega lõi ta uue, kohati provotseeriva naise kujutamise viisi. Newtoni 100. sünnipäeva puhul räägib tuntud autor, ajakirjanik ja režissöör Gero von Boehm oma dokumentaalfilmis “Helmut Newton – halvad ja ilusad” (“Helmut Newton: The Bad and the Beautiful”) fotograafi liigutava eluloo ning heidab pilgu Newtoni loomingule väga ainulaadsel moel.

MoeKunstiKino seansid toimuvad 1. ja 3. oktoobril kell 18.30 kinos Sõprus Tallinnas ning 7. oktoobril kell 18.30 Elektriteatris Tartus. Film linastub ingliskeelsena. Seansile teeb sissejuhatuse fotograaf Krõõt Tarkmeel, enne filmi saab ekraanil nautida videograaf Getter Kuusmaa värskeid mini-moefilme. Piletid on alates tänasest müügil kinode kassas ja veebilehtedel www.kinosoprus.ee ja www.elektriteater.ee. 

Lisainfo www.moekunstikino.ee.

Vaata ka filmi treilerit:

Muide, MoeKunstiKino kinnitusel saab külluslikumat moefilmiprogrammi nautida juba aasta viimasel kuul ETV2 kanalil, kus koostöös festivaliga näidatakse igal nädalal mõnd moedokumentaali.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.