Üle 120 Eesti fotograafi osaleb Fotomuuseumi suurprojektis “Isolatsioonidialoogid”, mis on üks suurimaid Eesti fotograafide koostööprojeke.

Et pakkuda eriolukorra ajaks loomingulist väljundit ning jäädvustada praeguse kummalise olukorra tunnetust, kutsus Fotomuuseum fotograafe ja -kunstnikke pidama omavahel fotograafilist dialoogi. Eriolukorra lõpuni ehk 18. maini kestev projekt on veebileheküljel dialoogid.fotomuuseum.ee pidevalt uuenev sõnatu kahekõneline peegeldus isolatsioonile. Vaatajal on võimalik tulla ikka ja jälle “Isolatsioonidialoogide” juurde tagasi ja uurida eraldatuses olemise emotsioonide arengut.

Fotomuuseumi projekti algataja ja vedaja Annika Haas selgitab dialoogide põhimõtteid järgmiselt: „Kunstnikud on palutud projektis osalema kutsetega ja loovad oma visuaalsed vestlused paarides. Iga foto on vastus vestluspartneri eelnevale fotole ja nii sünnib dialoog. Vestlusteema ei pea ilmtingimata olema otseselt isolatsioonis olemisest. See on projekti ühenduskoht, mis fotograafid omavahel kokku toob. Talletame seda erilist olukorda tunnetuslikult. Fotograafid võivad oma visuaalses kahekõnes rääkida, millest iganes soovivad, sest nii ehk naa on praegune eluline kontekst mõjutatud karantiinist. Projekti eesmärk ja tulemus on iga fotograafi isiklikus isolatsioonitunnetuses tekkinud maailmapildi edasiandmine vaatajaile, selle kaasajas omapärase füüsilise ja vaimse situatsiooni kajastus ajaloolise faktina, kuid samas kunstilises võtmes.”

Isolatsioonidialoogid on inspireeritud peatselt Fotomuuseumis esitletavast Alena Shminke ja Mike Rossi näitusest “Dialoogid”. Kaks kunstnikku, olles ise teineteisest sadu kilomeetreid eemal, alustasid omavahel fotograafilist dialoogi. See viis ootamatute tulemusteni, avades kahe teineteise jaoks täiesti tundmatu inimese sisemaailma, läbielamisi ja maailmatunnetust.

Vaata dialoogi aadressil dialoogid.fotomuuseum.ee.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.