Tallinna Kunstihoone avab nii praegused kui eelnenud näitused publikule kogu maailmas uuendusliku ja ainulaadse virtuaalse keskkonna kaudu. Kolmapäeval, 8. aprillil avanevad praegune Kunstihoone näitus „Lõputa lugu“ Paul Kuimeti ja Mihkel Ilusa töödest ning eelmine näitus „Sõna mõjutus: puue, suhtlus, katkestus“, neile lisanduvad lähiajal teiste Kunstihoone galeriide näitused.

Tallinna Kunstihoone juhataja ja virtuaalplatvormi looja Taaniel Raudsepp: „Kogu maailma ootamatult tabanud liikumispiirangud on kaasa toonud erinevate virtuaalsete lahenduste virrvarri, mis püüavad luua kultuurile ligipääsu ja pakuvad isolatsioonis inimestele meelelahutust ja lohutust. Meie alustasime oma virtuaalse keskkonna loomist juba eelmisel sügisel ning oleme seetõttu ligipääsetavuse, kasutajasõbralikkuse, kvaliteedi ja detailsuse poolest enamikust taolistest lahendustest sammu võrra ees.“ Virtuaalnäituse loomine ei nõudnud seejuures suurt tehnoloogilist läbimurret vaid rajaneb olemasolevate tööriistade nutikal sidumisel – video, interaktiivsus ja online-lahendused. Lihtsa tehnoloogilise lahendusega, mis ei nõua kasutajalt midagi peale internetiühenduse ja ekraani, pakub Tallinna Kunstihoone virtuaalkeskkond ruumilist kogemust näitusesaalis koos paljude lisavõimalustega video, audio ja tekstina. Virtuaalnäitus on ühendatud digigiidiga, mida saab jälgida nii eesti, vene, inglise kui ka eesti viipekeeles.

Tallinna Kunstihoone virtuaalnäitustele pääseb alates kolmapäevast, 8. aprillist Tallinna Kunstihoone kodulehelt www.kunstihoone.ee

Virtuaalnäituse avamine toimub 8. aprillil kell 16.00 lehel bit.ly/tah_zoom_est1.

Avamise otseülekanne on jälgitav Tallinna Kunstihoone FB lehel https://www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.