Eestis on suletud enamus galeriid ja näitusesaalid, mistõttu on kümnete kunstnike looming jäänud publikuta ning publik kunstita. Tänasest on valik suletud näituste ülevaateid koos kunstnike kommentaaridega üleval NOAR.eu erirubriigis „Olemata näituste olemus“.

„Kunstinäitused on suure osa elanikkonna jaoks olnud paigaks, kus hetkeks aeg maha võtta, maailma mõtestada ning uue elamuse kaudu enda või sõpradega olemuslike küsimuste üle arutleda. Täna, kui galeriid on suletud, jääb publik sellest võimalusest ilma,“ sõnas kunstikeskkonna NOAR.eu asutaja Andra Orn.

Orn selgitas, et sageli valmistatakse väljapanekuid ette mitmeid kuid, kui mitte aastaid, ning lisaks kunstnikele teevad pühendunult tööd kuraatorid ja näituseasutused. Selleks kevadeks loodud näituste puhul on suur töö juba tehtud ning oleks väga kahju, kui tänaste olude tõttu looming publikuni ei jõuakski. „NOAR.eu lehel rubriigis „Olemata näituste olemus“ saavad kunstnikud oma loomingut virtuaalselt – läbi fotode, tekstide ja videote – publikuga jagada,” sõnas Orn ja lisas, et lisatud intervjuud kunstnikega aitavad vaatajatel ehk pareminigi näituse sisust aru saada. “Ootan põnevusega kunstnike uut loomingut, sest muutuv maailm toob alati esile uusi ideid ja vaatenurki.” 

„Olemata näituste olemuse“ esimesed näitused on Draakoni galeriis avatud Juss Piho isikunäitus „Punctum“ ja Liisa Kruusimägi Fahle galeriis märtsi alguses avatud isikunäitus „Nr 31“. Rubriiki lisatakse uusi näitusi jooksvalt koostöös kunstnike ja näituseasutustega.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.