Telliskivi Loomelinnaku väligaleriisse saabub aasta kõige pimedamal ajal polaarpäev, kui 6. novembril kell 18.00 avatakse Silvia Pärmanni fotonäitus “Jahendad maastikud”, mille tööd on pildistatud kaugemal põhja pool kui Siber, Alaska ja enamik Gröönimaast – Svalbardi saarestikus asuvates kaevanduslinnades Longyearbyenis ja Barentsburgis. Näitus dokumenteerib igapäevaelu Norrale kuuluvas umbes 2000 elanikuga Longyearbyenis ja 450 elanikuga vene kaevanduslinnas Barentsburgis.

76. ja 81. põhjalaiuskraadi ja 10. ja 35. idapikkuskraadi vahel asub karm maa, mille maastikust rohkem kui poolt katavad liustikud. Koht, mille meeleolu loovad fjordid, lumi, võimsad mäed, jääkarud ja kaevandused. Või oleks õigem öelda – lõid meeleolu? Külmakõrbes on alates 1971. aastast on keskmine õhutemperatuur tõusnud 7°C. Külma maa muutumine lihtsalt jahedaks on põhjustanud dramaatilisi muutusi eelkõige sealsele ökosüsteemile. Ehkki Svalbardil kivisöekaevandustest töötavad tänaseks veel kaks, on kaevanduste sulgemise argumendiks olnud vähene tasuvus ja kivisöevarude lõppemine, mitte mure keskkonna pärast.

“Arktiliste alade sulamine ja soojenemine ei ole tingitud muidugi ainult inimese käitumisest seal kohapeal – sealne tegevus on väga-väga väike murdosa selles põhjuste meres. Aga seal, kus inimene on iga päev kohal, on seda inimesel endal kõige raskem ignoreerida. Näiteks on viimased 150 aastat seal kodusid rajatud majadesse, mis seisavad igikeltsa rammitud vundamendipostidel. Igikeltsas võib puit püsida muutumatuna aastatuhandeid. Sulav igikelts ohustab kodusid, mis seisavad nüüd mädaneval alusel. Oht ei lähene ainult maa seest, palju suuremaks ohuks on kliima soojenemisega järjest sagenenud laviinid, mis juba on tapnud inimesi ja hävitanud kodusid,” rääkis Silvia Pärmann. Tekitatud kahju ja koledate tagajärgede eest on inimesel võimalik lihtsalt ära lennata. Jätta lumistele väljadele maha oma kõledad tühjad kaevandused ja lahkuda, nagu poleks midagi olnud. Aga seal juba tuhandeid aastaid enne inimese saabumist elanud jääkarude ja põhjapõtrade elu on ohus, kuna muutunud kliimas on nende juurdepääs toidule palju keerulisem.

Silvia Pärmann on Eesti fotograaf, kelle töö tõmbab tähelepanu probleemidele maailmas, millest on püütud mööda vaadata, kuid millega tegelemist ei ole enam võimalik vältida. Silvia loomingus on kesksel kohal inimese ja teda ümbritseva keskkonna suhted ning neist lähtuvad konfliktid, olukord tunnustamata riikides ja inimese ökoloogiline jalajälg planeedil.

Näitus “Jahendad maastikud” jääb Telliskivi Loomelinnaku väligaleriis avatuks 25. jaanuarini 2020.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Suvehooaeg saab Fotografiskas hoo sisse juba sel nädalal, mil avaneb kaks uut näitust. Suurnäitus „Fotograafia jõud“ toob kokku 127 fotograafi, kelle looming on kujundanud viisi, kuidas maailma nähakse ja mõtestatakse – nende seas Helmut Newton, Robert Mapplethorpe, Richard Avedon ja teised. Samal ajal suunab Fotografiska pilgu fotograafia tulevikule, esitledes piirkonna uut fotokunsti grupinäitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“.

Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit  „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.

Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.

Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.

„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.

Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.

Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.

„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.

Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.