Tänasest on Fotografiskas avatud Bryan Adamsi intiimseid ja jõulisi portreid esitlev näitus „Päevavalgel“. Kui küsite, siis jah – tegemist on selle sama Bryan Adamsiga, kes on tuntud eduka laulja, laulusõnade autori ja muusikaprodutsendina, kuid ka tema enam kui 20 aasta jooksul valminud fotoloomingut on saanud tunnustust.

Näitus ise koosneb kolmest fotoseeriast, mis peegeldavad erinevaid tahke tema tööst portreefotograafina: kuulsusest ja glamuurist trauma ning eluraskusteni välja. Näitusele nime andnud seeria „Päevavalgel“ (Exposed) fotod toovad rambivalgusesse mitmed tuntud meelelahutus-, moe- ja kunstimaailma tegelased. Bryan Adamsi fotosilma kaudu on vaatajal juurdepääs suletud ja näiliselt muretusse kuulsuste maailma. Nii nagu pealkiri ka vihjab, uurib näitus süvitsi, mis juhtub inimestega, kes on 24:7 rambivalguses ja mida ütlevad paljastavad fotod kuulsuse kohta fassaadi taga.

Esmapilgul võib tunduda, et Adamsi portreed seerias “Haavatud: sõja pärand” (Wounded: The Legacy of War) on äärmiselt erinevad. Fotod 2000ndatel aastatel Afganistani ja Iraagi välismissioonidelt naasnud vigastatud Briti sõduritest toovad fookusesse konflikti ja moonutatud kehade nähtavad armid. Mitmel juhul toores ja häiriv, mõnikord humoorikas ja südantsoojendav – selles ehmatavas seerias on jäädvustatud sõjategevuse kibedad tagajärjed ja inimvaimu südikus.

Sarnast visaduse lugu – ebaõnne kiuste või just selle tõttu – jutustavad ka kodutute portreed. Seeria „Kodutud” (The Homeless) tutvustab kodutuid, kes müüvad Londoni tänavatel ajakirja The Big Issue, mis on loodud eesmärgiga anda nendele inimestele võimalus teenida ausat tulu ja seeläbi neid taas siduda kogukonnaga. Pildid selles seerias näitavad igat inimest sügavamalt kui tema sotsiaalne taust või majanduslik seis. Loodetavasti aitavad need fotod, tõstes fookusesse just inimese enda, murda mõningaid valearusaamadele ja eelarvamustele rajatud barjääre.

Fotografiska Tallinna näitus on esimene kord, kui Bryan Adamsi fotoloomingut näidatakse Eestis. Näitus jääb avatuks 14. juunini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.