Jazzkaar on välja kuulutanud esimesed 7 artisti, kelle kontserte külastada 17.–26. aprillil. Rõõm oli suur, kui avastasime, et mainekas sündmus toob lisaks kvaliteetsele muusikale lavale diivad, kelle looming ja stiil kutsuvad kohapealset helirännakut nautima. Veebiajakirja HÄPPENING peatoimetaja Kaisa Tooming tutvustab meile kolme Jazzkaarel esineva vokalisti – Dee Dee Bridgewateri, Cécile McLorin Salvanti ja Cyrille Aimée – loomingut ja stiili. Kaisa, sõna on sinul!

Loovmaailma lahutamatuks duoks võib pidada muusikat ja rõivatrende. Ei kujutaks ette moeetendust muusikata, disainerit inspiratsiooni või muusata ega artisti tema karakterit toetava stiilita. Nii oleme saanud imetleda David Bowie avangardistlikke hulluseid, inspiratsiooni ammutada soulidiiva Diana Rossi show-stopper look’idest või eeskujuks seadnud Sade laitmatuid valikuid. Seda põhjusega! Milliste artistidega kostitab meid aga tänavune Jazzkaar?

Dee Dee Bridgewater ehk D nagu DIIVA 

Dee Dee Bridgewater sümboliseerib kõike, mida ühelt jazzijumalannalt oodata võiks. Kahe Grammyga auhinnatud lauljanna on ehedalt emotsionaalne, julge, täis kirge ja pakub vokaalset perfektsust. Nagu ühele hingemuusika saadikule kohane, paneb ta ruumi elevusest värelema. Naise stiil toetab tervikut. Kord astub lavale Swarovski kristallidega kaunistatud prillide ja litrilises tualetis, siis aga laseb afroameerika juurtel ennast kanda ning inspireerub rahvuslikest mustritest, turbanitest ja kaunistab end statement-ehetega. Ühtlasi on Dee Dee suurepärane imiteerija ja tal on näitlemiskogemus. Billie Holidayle pühendatud albumil imiteeris Dee Dee Holiday 40ndatest tuntud fotot, kus legend kannab lilleõit kõrva taga. Ikooniline välimus, mis lõi omal ajal trendi ning mille Bridgewater suutis aastakümneid hiljem oskuslikult välja kanda.

Olgu lisatud, et kevadise festivali peaesinejana musitseerib Dee Dee Bridgewater 21. aprillil kell 19.00 Alexela Kontserdimajas koos Estonian Dream Big Bandiga Siim Aimla juhatusel, esitades maailma jazziklassika legendaarseid teoseid.

Cécile McLorin Salvant – kaasaegne vanakool 

Julgen öelda, et tegemist on selle trio kõige põnevama persooniga. Cécile McLorin Salvanti muusika jätkab hingega jazzmuusika traditsioone ning esindab vana uues kuues. Ühtlasi on Cécile nii võimsa tämbriga, et teda on kõrvutatud suurnimedega nagu Billie Holiday, Sarah Vaughan ja Ella Fitzgerald. Kolmekordne Grammy võitja ja kaheksakordne nominent on tõeline vanakooli, et mitte öelda hipster-kultuuri austaja. Nii armastab naine kunsti ja käsitööd, pildistada analoogile ning lisaks musitseerimisele tegeleb vabal ajal illustreerimisega. 

Salvanti muusika on mõnusalt kulgev ja lubab endasse kaduda, ent lüürika äratab oma intelligentse teravusega. Nii nagu paljud artistid püüavad luua persona’t läbi eristuvate rõivavalikute, on ka Salvanti seda teinud, kandes alati suuri retrostiilis prille. Igapäevastes valikutes segab 30-aastane lauljatar trende kunstilisusega. Vahel kannab Salvant minimalistlikult musti tosse maani kleidiga, vahel üllatab kimono-jakkidega, vahel värviliste hullumeelsete kihtide ja marimekkolike mustritega. Lavakostüümide kohta on naine avaldanud, et kannab peamiselt Issey Miyake loomingut ning seab enda eeskujudeks Erykah Badud ja Björki. „Mulle meeldivad inimesed, kes kasutavad moodi võimalusena olla pöörased ja võtta omaks veidrusi,” on naine öelnud ajakirjale WWD. Jah, kusagil vanakooli jazzmuusika ja kaasaegse eneseväljenduse vahel tekib harmooniline tervik, mida tahaks kuulata ja näha veel ja veel. 

Cécile McLorin Salvanti kontsert toimub 24. aprillil kell 19.00 Vabal Laval.

Cyrille Aimée justkui modernne jazz-folk

Prantsuse jazzvokalisti Cyrille Aimée stiili võib pidada sama värvikaks nagu naise muusikat. Ühist nimetajat on raske leida. Lubage siis sildistada – ta on justkui modernne jazz-folk täis sügavust ja hoogsust. Samuti on Cyrille osav scat-maneeri laulja. Grammy nominent segab Prantsuse ja Ladina-Ameerika võnked folgi ja autorilaulu traditsioonidega. 

Stilistilistes valikutes paistavad silma tema lapsepõlve mõjutused. Dominikaani ja prantsuse-mustlasjuurtega muusik on eksperimenteerija. Tema stiil on mikstuur julgetest värvidest, kantrilikest valikutest ja jazzi iseloomustavast vabadusest. Nii võib teda näha kandmas leopardimustriga pükse kombineerituna erkpunase nahktagiga; sätendamas litrilises roosas seelikus või hoopis tantsimas 60ndatest inspireeritud pin-up-kleidis. Cyrille on alati tema ise – tujudele vastavalt muutlik, hulljulge, värvikas ja aeg-ajalt lapselik. Aga alati särav! 

Cyrille Aimée esineb Jazzkaarel 22. aprillil kell 18.00 Vabal Laval. 

Ärgem muidugi unustagem, et lisaks legendaarsetele naisvokalistidele pakub Jazzkaare kevadine programm hulganisti väärt elamusi alustades mahlakast soulist ja jazzist ning lõpetades progressiivse instrumentaalmuusikaga. Programmiga saab tutvuda Jazzkaare kodulehel, pileteid saab Piletilevist soetada sõbrahinnaga märtsi lõpuni.

Laulja Anett Tamme ja kitarristi Anna Regina Kalki eestvedamisel loodud ansambel Anemoon andis välja kunstrokki, spoken wordi ja improvisatsioonilist helikeelt ühendava EP “Land of Expectations”.

Anemooni lood räägivad sellest, kuidas kaasaegsete tehnoloogiate, ühiskondlike lõhede, eelduste ja ootuste, kliimakatastroofi ja hedonismi keskel peab vastu kummaline loodusnähtus – inimene. “Anemooni muusika mängib kriipivate teemade ja vastuoluliste tunnetega, kord läbi huumoriprisma, kord vihase tõsidusega. Paljud laulud on saanud alguse minu ja Anna Regina kirjanduslikest inspiratsioonidest ning puurivad helide ja tekstide kaudu inimhinge sisemiste pingete, lahendamata probleemide ja maailma müstilise segaduse keskmesse,” sõnab Anett Tamm.

“Anemoon on minu jaoks väga oluline kooslus, kus ennast muusikuna väljendada. See on võimalus siduda muusika ning tekstid mulle olulistel teemadel. Väga inspireeriv on meie koosseisu žanriülesus – me ei välista ühtegi mõjutust, vaid segame julgelt erinevaid esteetikaid, mis meie muusikat teenivad,” lisab Anna Regina Kalk.

Anemooni muusikalist maailma täiendavad Kristjan-Robert Rebane basskitarril ning Martin Petermann löökpillidel. Kollektiiv seab fookuse improvisatsioonile, vabadust andvale ja üllatusterohkele väljendusviisile, mis võimaldab nii üksteise usaldamist kui ka provotseerimist. Anna Regina ja Aneti kompositsioone ühendab põhjamaiselt karge helikeel ning muusikas tervislikule kõhklusele ruumi jätmine.

Lühialbumi “Land of Expectations” on miksinud Martin Petermann ja masterdanud Michal Kupicz, album ilmus plaadifirma alt NANANA Records. Lühialbumile ilmub järg “Silverware” 2026. aasta teises pooles. Anemooni järgmine esinemine toimub Soomes, 24. juulil festivalil Raahe Jazz.

Kuula uut lühialbumit Spotifyst!

Norman Salumäel, artistinimega NORMAN, on ilmunud järjekorras teine singel, mis on jätk sügisel ilmunud palale “777”. Pala pealkirjaga “veel 1 minut” on teine singel EP-lt, mis ilmub veel sel aastal. 

“Lugu “veel 1 minut” räägib ühest lühikesest, intensiivsest armumisest välismaal – inimesest, keda tundsin vaid nädal aega,” kirjeldab loo tausta ning loomisprotsessi Norman ise. “Suhtlus oli lihtne, huvid kattusid, tegelesime mõlemad muusikaga, ja kontakt tundus loomulik. Ometi jäi meie vahele mitmeid takistusi. Kuigi sümpaatia oli mõlemapoolne, pidime tunnistama, et reaalsus ei toetanud meie koosolemist. Kahe kuu jooksul olime teksti teel emotsionaalselt väga seotud, aga lõpuks tuli otsus: olla aus ja minna lahku. Naljakas öelda “lahku minna”, kui me polnud kordagi füüsiliselt koos, ent vaimselt olime väga lähedal, ja sellest me ka lahti lasime. Selle looga soovisin kirjutada kõige ilus-kurvemat lugu, mida suutsin ette kujutada. Koosveedetud hetked olid siirad ja erilised, aga pidid lõppema.” 

Loo kirjutamine toimus koos Kelly Vaskiga ja sarnanes Normani sõnul pigem teraapiasessioonile. “See oli esimene kord, kui ma lubasin kellelgi olla osa sellest protsessist nii sügavalt. Mäletan, kuidas Kelly ütles, et just see ausus pani loo teise salmi paika – täpselt nii, nagu see pidigi olema.” Muide, enamik instrumendid mängis Norman sisse ise oma Mustamäe korteris.

Koos singliga avaldas Norman loole “veel 1 minut” ka muusikavideo, mille autor on Velle Tamme.