Foto: Björn Axén
Uudistes oli tõepoolest nädal varem tulnud ilmsiks kurb uudis, et Johani kunagine tööandja, Rootsi kuningakoja isiklik juuksur Björn Axén oli meie seast lahkunud. Johan jõudis juuksevõluri juures töötada vaid lühikest aega, kuna otsustas siiski enda elu suurima kire – tantsu ja laulmise kasuks. Olgu lisatud, et Johanil on olnud erinevaid rolle muusikalis „Kassid”, ta on tantsinud New Yorgis Diana Rossiga ja järsku, nagu välk selgest taevast, sadas talle sülle ilusalong. Mis sai edasi, sellest vestles Johan Hellströmiga eelmisel nädalal meie Barbara isiklikult.
Johan, kui sa täna oma karjäärile tagasi vaatad, siis mis on olnud kogu su teekonnal selleks kõige meeldejäävam hetk?
Olin Björn Axéni juures töötanud ainult paar nädalat, kui ta võttis mu assistendina kaasa kohtumisele Rootsi kuningannaga, kes sai otseloomulikult kohe aru, et ma olin kohutavalt närvis. Aga ta aitas mul rahuneda ja edasi laabus kõik ilusti. Ja loomulikult on jäänud meelde suuremad auhindade võidud. Need on saavutatud vaid tänu sellele, et kogu meeskond on töötanud ühe eesmärgi nimel. Mul on väga hea meeskond!
Björn Axén on siiani Rootsi kuningakoja ametlik juuksehoolduspartner ja teie salongist käiakse igal nädalal mitu korda nende juures juukseid sättimas. Kas saad mõne toreda seiga rääkida?
Rahulolev klient on meie salongis väga tähtsal kohal ja me ei aruta nende kogemusi teiste külastajatega. Ka mitte sinu oma. Kõik on väga diskreetne. Aga nii palju võib öelda, et töötades tuntud isikutega peab olema väga kiire ning pakkuma häid ideid ja lahendusi, sest kogu plaan võib vaid paari sekundiga muutuda. Võib arvata, et juuksuril on aega soengut sättida, aga tegelikult on selleks jäetud tõesti vaid silmapilk.
Kellel on au sinu salongist kuninganna juurde minna? Kas sa käid vahetevahel ka ise?
Enam mitte. Ma tegin seda 22 aastat, nüüd käivad kuningakojas mu kolleegid. Kuningapere liikmetel on väga raske ise endale soengut teha, arvestades kogu kroonijuveelide hulka, mida kantakse. Aga nagu öeldud, see töö ei ole meelakkumine.
Kui tihti sa ise klientide juukseid lõikad?
Enam ma seda eriti ei tee. Väga harva tuleb ette, et lõikan enda tõeliselt pikaajaliste klientide juukseid, heal juhul paaril korral kuus.
Aga su sõbrad? Nad kindlasti tahavad, et sa nende juukseid lõikaksid?
Loomulikult tahavad! Aga ma siiski teen seda väga harva ja saadan nad pigem ühte enda salongidest.
Täna mõtleme tarbijatena aina rohkem roheliselt, kas juuksetööstuses on mingi alternatiiv näiteks blondeerimisele?
Midagi on, aga see on väga keeruline teema. Omalt poolt oleme teinud selliseid käike, kus kogume värvi kokku kausside, tuubide ja pudelite põhjast ning saadame tagasi tehasesse, et need ei satuks loodusesse ning jäägid õigel viisil hävitataks. Lisaks tegime analüüsid meie salongide äravooluveest. Kasutame väga kvaliteetseid juuksevärve ja šampoone-palsameid, kuid jääke tekib ikka, ent õnneks suudavad meie filtrid nendega väga hästi hakkama saada.
Ja loomulikult on Björn Axéni brändi šampooni- ja palsamipudelid 100% ümbertöödeldavad ning nagu mujalgi, on ka Eestis väga edukate müüginumbritega just meie niisutava šampooni ja palsami täitepakendid, nii saab vältida taas kord uue pudeli ostmist.
Mis on parim innovatsioon juuksehoolduse maailmas? Mis tuleb järgmisena?
Fööni kõrval on üheks väga märkimisväärseks asjaks meie enda patenteeritud Volumaster. See teeb imelist tööd ja annab juustele suurepärase kohevuse! Aga kui ma suudaksin välja mõelda mingi lahenduse, et inimestel ei tekiks halle juuksekarvu, siis oleksin ma rikkaim inimene maailmas! Või kui ma mõtleksin välja lahenduse, mille abil ei langeks inimestel juuksed välja, siis oleksin ma jällegi kõige rikkam inimene.
Kas jagaksid meiega mõnda head juuksehooldusnippi?
Pane palsamit peanahale! Seda on keelatud teha juba väga pikalt ja nüüd on aeg see müüt murda. Kui me peseme nägu, siis järgmisena ju alati ka kreemitame seda. Nahk vajab niisutust! Näonahast pealaeni on väga lühike maa ja miks peaks arvama, et peanahk ei vaja niisutust?
Mis veel? Juukseid sirgendades kasuta kindlasti kuumakaitsespreid ja alusta triikimist madalal temperatuuril, kui see ei anna juustele mingit efekti, keera kuumust 10 kraadi võrra juurde ja proovi uuesti. Meie juustel ei ole silti juures, mis ütleks, mis kuumusega neid töödelda võib ja seega peamegi ise katsetama. Iga inimese juustel on erinev temperatuuritaluvus ja neid ei tasu kohe maksimaalse kuumusega töötlema hakata!
Mida sa soovitaksid sügiseses niiskes kliimas oma juustega hommikul teha, et terve päeva kaunis välja näha?
Esmalt tuleks mõelda. Kui juba uksest välja astudes on aru saada, et tuleb niiske ilm, võiks juukseid sättides printsessilokkide asemel eelistada krunni või punutisi. Juuksesprei võib samuti aidata, kuid selline ilme on juba eilne päev, kus on näha, et juustele oleks nagu tsementi kallatud. Inimesed, te kasutate liiga palju viimistlusvahendeid!
Kas keemilised lokid on veel popp teema?
Muidugi, seda küsitakse tihti! Kes soovivad juustele kohevust ja lainet või lokki, siis palun väga!
Mida soovitad naisele, kellel on pikad juuksed ja kes kaalub juuste lühikeseks lõikamist, aga siiski on natukene kahtlev?
Kui inimene tahab midagi muuta, on ju ka teisi lahendusi, millest alustada. Aga need on ju ainult juuksed! Inimesed nälgivad, see on probleem. Aga kui meile ei meeldi enda uus soeng, siis see nüüd küll suurem asi probleem ei ole. Juuksed kasvavad tagasi ja võimalusi, mida nendega teha, on palju.
Aitäh, Johan!
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
Täna musta rõivastust eelistav, tätoveeritud ja karismaatiline Sorcinelli kasvas üles Mondolfos, Marche piirkonnas, kudujate ja õmblejate peres. Juba 13-aastaselt mängis ta orelit mitmetes Itaalia katedraalides, avastades varakult sakraalse muusika harmooniat ja pühade ruumide võimsat mõju. Hiljem täiendas ta end püha kunsti ja ajalooliste kangaste vallas.
Kunstnik paljude annetega
Lisaks muusikale tegeles Sorcinelli nooruses fotograafia ja maalimisega, arendades oma loomingulist käekirja eri meediumite kaudu. Tema jaoks olid kirikuruumid ja nende detailid – valgus, suitsutus, kangad, geomeetrilised proportsioonid ja sümbolid – olnud pidevaks inspiratsiooniallikaks.
2001. aastal asutas Sorcinelli LAVS stuudio, mis keskendus liturgiliste rõivaste ja kirikutarvikute valmistamisele. Tema ateljeest kujunes kiiresti autoriteetne nimi, mille looming leidis tee ka kõige kõrgematesse kirikuringkondadesse. Sorcinelli riietas nii paavst Benedictus XVI kui ka paavst Franciscust – viimasele valmistas ta 2013. aastal esimese liturgilise rõiva pärast paavsti ametisse astumist.
Sakraalsest kõrgmoest olfaktoorse kunstini
Kuigi Sorcinelli nimi kinnistus esmalt kirikurõivaste kaudu, avas ta 2013. aastal uue loomepeatüki – nišiparfüümimaja UNUM. Tema esimene aroom, LAVS, sündis liturgilisest praktikast: kõik tema eritellimusel valmistatud kirikurüüd ja aksessuaarid immutati spetsiaalse viirukiga, enne kui need ametlikult üle anti. See lõhn kandis endas sakraalset sügavust, tamme, vürtside ja suitsuse viiruki tumedat aroomi.
Täna on Sorcinelli parfüümimaja kollektsioonid kui olfaktoorsed rätsepatööd – iga aroom on sügav teekond vaimsuse ja esteetika poole. Inspiratsiooniallikad on laiad ja ootamatud: gootiline arhitektuur, religioonide sümbolid, sakraalne muusika, aga ka udu, valgus ja isegi looduskatastroofid. Tema looming liidab näiliselt vastandlikke poolusi – liturgia ja sensuaalsus, sügav usk ja eneseväljenduse vabadus.
Igavese tasakaalu otsingul
Sorcinelli on öelnud, et lapsepõlves ema kõrval kirikut koristades sai ta esimest korda tajuda ilu sügavamat tähendust. Just need lihtsad, kuid tähendusrikkad kogemused said tema elu ja loomingu nurgakiviks. Ta on ka avameelselt rääkinud oma usust, identiteedist ja vajadusest leida tasakaal kiriku traditsioonide ning isikliku vabaduse vahel. “Parfüüm on teinud mind vabaks,” on ta öelnud, viidates, et lõhn võimaldab tal väljendada end terviklikult – kunstniku, uskliku ja inimesena.
Tänapäeval tegutseb Sorcinelli oma ateljees Santarcangelo di Romagnas, töötades edasi nii sakraalsete rõivaste kui ka parfüümidega. Tema nišiparfüümibränd on kogunud austajaid üle maailma, ennekõike julguse poolest seada ilu ja vaimsus ühte joonesse, pakkudes lõhnaelamusi, mis on korraga intiimsed, müstilised ja rabavalt originaalsed.
Filippo, Sa alustasid muusikuna, mängides juba 13-aastaselt katedraalides orelit. Millist rolli mängib muusika sinu loomingus täna?
Muusika on jätkuvalt iga minu liigutuse alus. Orel, mida ma noorukina mängisin, õpetas mulle, et loominguline elu sünnib harmooniatest, pausidest, vaikustest ja äkilistest dissonantsidest, mis omaks võetuna annavad tähenduse. Kui loon kirikurüüd, kujutan ette polüfoonilist akordi, milles värv saab noodiks ja kangas rütmiks. Kui loon lõhna, elan seda kui nähtamatut kompositsiooni, mis levib õhus.
Sa kasvasid üles kangrute ja õmblejate peres. Kui palju on see taust – kangad, käsitöö, liturgiline maailm – mõjutanud sinu stiili ja esteetikat?
Mu perekond andis mulle edasi käte väärtuse. Ma hingasin sisse värskelt kootud lina lõhna, kuulasin kangastelgede rütmi, jälgisin ema ja isa kannatlikke liigutusi. Need žestid õpetasid mulle, et ilu sünnib pühendumisest ja täpsusest. Kui ma asutasin LAVS-i, muutsin selle pärandi liturgiliseks keeleks, luues kirikurüüd, mis säilitavad mälestust ja vaimsust.
Püha Benediktus õpetab: “Ut in omnibus glorificetur Deus” – et kõiges saaks Jumal austatud. See lause juhib minu tööd: kangas muutub palveks, niit liturgiliseks aktiks, vorm müsteeriumi hääleks, mis antakse maailmale.
Milline on olnud kõige meeldejäävam hetk sinu koostöös Rooma paavstidega?
Kõige meeldejäävam hetk on üleandmine. Kui kirikurüü liigub minu käest paavsti kätte, muutub minu loodud ese liturgiliseks instrumendiks. Sel hetkel saab iga detail – värv, tikand, kanga tekstuur – osaks universaalsest palvest.
Millal saabus see otsustav hetk, mil tundsid, et lõhnast saab sinu kunstilise teekonna järgmine väljendusvahend?
Otsustav hetk saabus siis, kui mõistsin, et parfüüm võib anda hääle sellele, mida kangas ja muusika enam ei suutnud kanda. Lõhn siseneb kehasse nähtamatult ja jääb kestvaks mälestuseks. See on ühtaegu intiimne ja universaalne keel.
Iga parfüüm, mille loon, algab partituurina: lõhnanoodid muutuvad akordideks, aroominüansid meloodilisteks liinideks. Paul Claudel on kirjutanud: “Lõhn on mälestus, mis ei sure kunagi.” Nendes sõnades tundsin ära oma missiooni.
Oled öelnud, et parfüüm on teinud sind vabaks. Mida tähendab vabadus sinu jaoks?
Vabadus ei ole piiride puudumine, vaid tähenduse täielikkus. Parfüüm tegi mind vabaks, sest muutis minu kogemused keeleks. See kogus kokku haavad ja mälestused, usu ja igatsuse ning pakkus neid maailmale kunsti kujul. Kunstnikuna tähendab vabadus luua ilma maskideta, pakkuda seda, kes ma tegelikult olen. Inimesena tähendab vabadus oma identiteedis väärikalt elada, ilma hirmuta, lastes oma elul saada tunnistuseks.
Sinu loomingus põimuvad pühalikkus ja sensuaalsus, traditsioon ja julgus. Kas tunned vahel, et pead nende maailmade vahel tasakaalu otsima?
Ma tajun neid teineteist täiendavatena. Mu elu on alati otsinud ühtsust elementide vahel, mis näivad vastandid. Püha valgustab ihu, sensuaalsus säilitab igatsuse Jumala järele, traditsioon avaneb uuele, julgus sünnib armastusest juurte vastu.
Millised on olnud kõige ootamatumad inspiratsiooniallikad sinu parfüümikollektsioonides?
Minu inspiratsiooniallikad sünnivad alati elatud kogemusest. Hommikune udu muutub piimjaks akordiks, matemaatika tõlgib end täpseteks lõhnalisteks proportsioonideks, gooti kunst vertikaalsuseks ja läbipaistvuseks. Iga element võib muutuda lõhnaks, sest parfüümil on võime säilitada asjade olemus. Rainer Maria Rilke on kirjutanud: “Ilu on õuduse algus.” Ma usun, et just seda mu parfüümid otsivad: anda hääl ilule, mis korraga vapustab ja samal ajal lohutab.
Sinu teosed on leidnud koha nii muuseumides kui ka nišiparfüümide austajate riiulitel üle maailma. Kui oluline on sinu jaoks publiku vastuvõtt?
Publiku vastuvõtt on minu töö lahutamatu osa. Iga parfüüm, iga kirikurüü, iga kompositsioon sünnib jagamiseks. Kui muuseum avab mu loomingule oma uksed või kui parfüümihuviline valib selle oma ellu, tunnen, et töö on leidnud täitumuse.
Kunst elab dialoogis ja parfüüm on ehk kõige intiimsem dialoogi vorm: see siseneb mällu, saadab žeste, loob nähtamatuid sidemeid. Minu vastutus on luua autentselt, et need, kes mu loomingut vastu võtavad, leiaksid sealt alati tõe sädeme.
On sul seoseid ka Eestiga?
Eesti on minu jaoks põhjapoolse valguse, sügavate vaikuste ja erakordse muusikakultuuri maa. Ma tean selle orelitraditsiooni, koore, Arvo Pärdi loomingut, kes muutis vaikuse palveks. Oma parfüümide esitlemine Eestis oleks mulle ühtaegu au ja igatsus, sest tunnen, et see maa kannab endas mulle lähedast tundlikkust: lihtsust, rangust ja vaimsust, mis on muudetud kunstiks.
Tutvu Filippo Sorcinelli parfüümidega Kaubamaja Lõhnatoas ning veebipoes kaubamaja.ee!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2025. aasta talvenumbris.
