Eesti 100 egiidi all korraldab Eesti Disainerite Liit esmakordselt 15. detsembrist 2018 kuni 15. jaanuarini 2019 Marseille’is UNESCO kaitse all oleva modernistliku arhitektuuriga Le Corbusieri hoones ürituse “Estonian Modern”. Koostöös Kolektiv 318-ga läbiviidav üritus koosneb kahest näitusest: “Luther & Isokon”, mis uurib Eesti, Suurbritannia ja Bauhausi ootamatuid ja kaugeleulatuvaid ühendusi, samas kui ülevaatenäitus “Size Doesnt Matter” (“Suurus pole oluline”) keskendub kaasaegsele eesti disainile. Eesti Disaini Maja hüpikpood tutvustab prantslastele ka silmapaistvamaid kaubamärke.

Koostöös “Size Doesnt Matter” näituse kuraatoriga valis Kolektiv 318 Eesti kaasaegset disaini esindama valgustid, modulaarsed riiulid, siseruumide jaoks mõeldud kiiged, mööbli, modernistliku graafika ja brutaalse keraamika. Väljapanek paigutatakse korterisse, mis säilitas kõik Bauhausi looja Le Corbusier-i, Charlotte Perriandi ja Jean Prouvé baaselemendid, mis toovad esile keskkonna funktsionaalsuse ja leidlikkuse. Selle ruumi paneb elama joonte, valguse ja looduslike materjalide puhtuse ja vagura värvivalikuga Eestis disain: intelligentne, esteetiline, mänguline.

Näitus “Luther & Isokon” oli koostöös Isokoni galeriiga esmakordselt Tallinnas 2018. aasta septembris. Näitus tähistab omas ajas teedrajavat koostööd Eesti ja Inglismaa vahel eelmise sajandi esimesel poolel. See keskendus linnaelu radikaalsele uuendamisele ning Lutheri, Venesta ning vineeri kui tugeva, elegantse ja taskukohase materjali võtmerollile.

Isokoni galerii loodi 2014. aastal, et rääkida Isokoni hoone tähelepanuväärsest lugu, mida tuntakse ka Lawn Road Flatsi nime all ja mis avati 1934. aastal kollektiivse linnaelu võimalusi pakkuv innovaatiivne maja. Isokoni loo keskne roll on Eesti vineeritootjal Lutermal (A. M. Luther), mis on inspireerinud mõningaid 20. sajandi kõige radikaalsemaid mööblikujundusi.

Näitus tutvustab inimesi, kes olid maja ideelised ja arhitektuursed loojad: omanikke Jack ja Molly Pritchardid ning innovatsiivse maja projekteerinud briti tuntuimat modernisti Wells Coates-i. Aastate jooksul on nn Isokoni majas elanud plejaad tuntud kunstnikke ja kultuuritegelasi – nii fašismi eest Saksamaalt põgenenud Breuer kui ka Gropius ise, aga ka kirjanikud Agatha Christie ning Adrian Stokes.

Ühtlasi näeb korterite tarbeks kujundatud kuulsat Isokoni mööblit, mis oli üks osa nägemusest elegantsest ning minimalistlikust uuest elustiilist. Näitus annab ülevaate ka sõja järel hooletusse jäetud elamu hiljutisest dramaatilisest päästmisest ning hoolikast restaureerimisest. Võrdlusena on eksponeeritud meie mööbliajaloo klassikasse kuuluvat Lutheri vabriku toodangut ning tutvustatud tehase ajalugu. Samuti saab väljapanekus näha tänapäeva Eesti vineermööblit Maile Grünbergilt, Elmet Treierilt ja Igor Volkovilt.

Uuri lisa www.estoniandesignhouse.ee.

16. oktoobril avatakse Narva Kunstiresidentuuris Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna eestvedamisel Narva seni suurim rahvusvaheline moenäitus „Hõimulõim“. Näitus avatakse „Narva soome-ugri kultuuripealinn 2025” ametliku programmi raames ning see maandub hõimurahvaste kalendriaasta olulisimale nädalale, hõimunädalale. 

„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.

Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.

“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.

Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.

Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee. 

Sel nädalal avaneb Fotografiskas näitus „Sündida ja sünnitada“, mis esitleb jõulises, ausas ja intiimses vaates hetki, mil saavad alguse nii elu kui vanemlus, saateks poeetilised mõtisklused sünnituse ürgse ja tabamatu olemuse üle.

Fotograaf Emilia Bergmark-Jiménez on aastast 2021 pildistanud Rootsis sünnitusi, talletades elu alguse lugusid – igaühel neist on olnud ainulaadsed asjaolud ja kulg. Fotografiskas 10. oktoobril avanev Bergmark-Jiménezi isikunäitus põhineb samal projektil ning juhatab läbi sünnituse erinevate etappide ja hetkede, mis tähistavad nii elu kui ühise teekonna algust. Dokumentaalfotod esitlevad sünnitust ausalt ja argiselt, kehalises ja intiimses vaates. Piltide saateks jagab fotograaf aga oma isiklikke mõtisklusi, mis puudutavad sünnituse ürgset ja metafüüsilist poolt – eluline ja poeetiline sulavad kokku näituseks, kus sünd on ühtaegu nii tunnistus kui teekond.

Bergmark-Jiménez on projekti raames osalenud üle 40 sünnitusel, millest igaühest on valminud umbkaudselt 900 ülesvõtet. Fotografiska näituse jaoks on ta välja valinud 25 sünnitust, mis on jäädvustatud fotograafi ausa, ent ülitundliku pilgu läbi. „Olen täheldanud, et need pildid toovad esile tugevaid reaktsioone. Fotod naiste kehadest, mis ei ole kaunid või sensuaalsed, äratavad üles allasurutud tundeid ja hirme,“ kommenteerib Bergmark-Jiménez oma loomingut. Näitusega „Sündida ja sünnitada“ jutustab kunstnik loo sünnituse eksistentsiaalsest aspektist, aga ka inimeseks saamisest ja inimesena elamisest. „See projekt on olnud mu elu kõige väekam teekond. See on põhjalikult ümber kujundanud minu arusaama reaalsusest,“ lisab kunstnik.

Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents sõnab, et näituse jõud peitub just selle ausas ja ilustamata eheduses: „Iga foto sellel näitusel kannab endas eriilmelist lugu ja selle kihte. Mõni pilt võib tunduda toore või liigagi vahetuna, kuid just selles peitub Emilia loomingu vägi – midagi pole ilustatud ega peidetud. Ehe elu etendub tema piltidel avameelselt ja kompromissitult, põhinedes Emilia sügaval austusel sünnituspalatis kogetu vastu.“

Näituse avamise puhul viibib Eestis ka kunstnik ise – tema inspireerivast maailmast saab vahetult osa saada nii 9. oktoobril kell 18 toimuval näituse avavestlusel kui 10. oktoobril kell 18 toimuval avatuuril. Sünnitust käsitleva näituse avanemise puhul lisandub 21. oktoobrist Fotografiska üritusteprogrammi ka hommikuvöönd – vastukaaluks igareedesele öövööndile seab Fotografiska teisipäeviti kell 9–11 fookuse lapse sündi ootavatele ning beebide ja väikelaste vanematele. Hommikuvöönd pakub rahulikku aega kunsti nautimiseks, turvalist ruumi lastega olemiseks ning võimalust kohtuda teiste vanematega ja jagada kogemusi. Hommikuvöönditel osalevad aeg-ajalt erikülalised, kes kõnetavad teemasid, mis ootuse ajal ning imikute ja maimikutega kooskasvamisel võiksid vanemale olla olulised või päevakajalised.