Foto: „Kallis Pinocchio“ näitusel osalevad disainerid.
Terve nädala vältava festivali raames avatavad näitused viivad rännakule nii Islandisse kui ka kodusesse Joaveski külla. Näeb nii disainipiire kompavate tudengite kui ka kogenud disainerite töid. Nagu alati on valik Disainiööl lai ning midagi huvitavat leiab igaüks. Selleks, et festivali virvarris paremini orienteeruda, anname põgusa ülevaate mõnest näitusest, mis järgmisel nädalal vaatajatele uksed avab.
Tootedisainiauhinna BRUNO 2024 nominentide näitus
Eesti tootedisaini auhinda BRUNO antakse välja silmapaistvale tootele või tooteseeriale, mis on loodud viimase kahe aasta jooksul. Disainiööl näeb selleaastaste nominentide töid kolmes kategoorias: elustiil, elukeskkondlik disain ning insenertehniline disain. Eesti parimad uudistooted pärjatakse BRUNO auhindadega Eesti Disainiauhindade Galal 20. septembril.
Teekonnanäitus „SMOTIES: loometegevus väikestes ja eraldatud paikades“
SMOTIES on rahvusvaheline projekt, mille eesmärk on viia loomingulised disainilahendused eraldatud paikadesse ja vaadelda, kuidas kohalikud elanikud need vastu võtavad. Näitus toob vaatajani uuenduslikud disainilahendused Islandi asulast Borgarnesist, Kreeka saare Syrose looduskaitse all olevast Apano Meria piirkonnast ning Eestist Lahemaa südames asuvast Joaveski endisest tööstuskülast. Näitus käib käsikäes festivali raames toimuva rahvusvahelise disainifoorum-konverentsiga, kus projektis osalenud tutvustavad eraldatud paikadesse loodud disainilahendusi lähemalt.
„Kallis Pinocchio“ – kuulus puunukk saab uue kuue
Näituse kuraator Giulio Iacchetti on nimetanud Pinocchio loojat Geppettot esimeseks Itaalia disaineriks, kes mõistis taaskasutuse tähtsust – sai ju tänu temale elu pealtnäha tühine puunott. Nii kutsuski Iacchetti ellu näituse, kus on esindatud Itaalia disainerite tõlgendus Pinocchiost, näeb Pinocchio maske, pudeliavajaid, lõikelaudu, vaase ja palju muud põnevat.
Haapsalu graafilise disaini festivali rahvusvahelisel kujundusgraafika näitusel „Hoolivus“ käsitlevad disainerid laiast maailmast ning eri põlv- ja koolkondadest plakatiformaadis maailma poliitilist, majanduslikku ja ökoloogilist olukorda ning inimsuhteid.
Näitus „Kohtumine: Evi Tihemets ja Kaupo Kikkas“ on hea tõestus, et eri põlvkondade maailma- ja kunstitunnetus võib sarnaneda. Graafik Evi Tihemets ja fotograaf Kaupo Kikkas on head sõbrad, kes mõlemad võtnud ette sarnase kunstirännaku Eesti maastiku ja inimese kohalolu jäädvustamiseks. Kikkas viib kunstnikutuuri läbi 21. septembril kell 14.
ArtDepoo galeriis on näitusel nimega „LAETUD“ saanud kokku kahe eriilmelise kunstnikukeelega loomeinimese tööd. Disainer Tarmo Luisk esitleb oma ainulaadseid valgusobjekte ja maalikunstnik Ivika Luisk värskeimaid maale – loominguline energiasööst on tagatud!
Disainiööl on alati pööratud tähelepanu noorte disainerite pealekasvule – nende uuenduslikele ideedele ja piire kompavale disainile. Nii toob rahvusvaheline disainikoolide lõpetajate näitus vaatajani ligi 40 tööd samanimelisel konkursil osalenud noortelt disaineritelt, keda hindasid kõrgelt nii rahvusvahelised eksperdid kui ka rahvas. Eesti koolidest on oma õpilaste tööd välja pannud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia.
Tarbimisühiskonda ja sellega kaasnevaid probleeme käsitleb Eesti Kunstiakadeemia näitus „Kardinaalne“, kus näeb, kuidas moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengid on ümber disaininud kardinaid. Eksperimentaalsete vormide ja ruumilahendustega silma paistev näitus inspireerib olemasolevaid materjale uuele elule aitama.
XIX Disainiöö toimub 16.-22. septembrini Krulli kvartalis. Enamik Disainiöö üritusi on külastajatele tasuta, kuid on ka osalustasu ja eelregistreerimisega sündmusi, nende seas näiteks rahvusvaheline disainifoorum-konverents, mõned töötoad jne. Festivali programmiga ning ürituste infoga saab tutvuda veebilehel www.disainioo.ee.
Mahukas grupinäitus avab uksed 13. septembril ning toob kokku rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikud, kelle seas on teadlasi ja insenere, aga ka neid, kes on ise seotud päris kosmosereiside ettevalmistamisega. Näiteks peaks Michael Najjar (Saksamaa) tulevase Virgin Galacticu astronaudina kosmosesse lendama juba järgmisel aastal. Ka Najjari kunstiloome põhineb tegelikel tehnoloogilistel edusammudel ning koostööl kosmoseagentuuride, astronautide ja teadlastega. Kunstnik Rhiannon Adam (Iirimaa) valiti aga ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa SpaceX-projektis, mis pidanuks esmakordselt tsiviilisikud Kuu orbiidile viima – seni on seda vaadet kogenud vaid Ameerika mehed. Paraku tühistati projekt ootamatult möödunud aastal.
Näitusel löövad kaasa ka silmapaistev Rootsi kunstnik Cecilia Ömalm ning astronoom ja Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia teadur Göran Östlin, kes esitlevad ühist kunstilis-teaduslikku projekti. Inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna (Nigeeria/USA) uurib aga hoopis teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Sloveenia kunstnik Matjaž Tančič on see-eest dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbes, et valmistuda tulevaseks reisiks punasele planeedile.
14 kunstniku seast leiab ka eestlase Ivar Veermäe, kelle mitmeosaline projekt hõlmab nii tuumasünteesi-teemalist videot kui ka fotoseeriat Päikesest, mida on bioloogiliste protsesside abil muudetud, et uurida mikroskoopilise elu mõju pildipinnale. Soome kunstniku Petri Eskelineni videoteosed mängivad aga teadusulme ja teaduslike faktide piirimail, tuues kunstilisel kujul esile kosmoseuuringutes aktuaalse küsimuse: kui tahame kosmosesse minna, peame taimed kaasa võtma ja välja mõtlema, kuidas neid nullgravitatsioonis kasvatada.
Fotografiska Tallinna kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents kirjeldab, et tegemist on Fotografiska seni tehnoloogiliselt kõige mastaapsema näitusega, mis sobib suurepäraselt ka perega külastamiseks: „Kosmosenäitusel on erinevaid mitmekesiseid elamusi pakkuvaid teoseid ja spetsiaalselt näituseks valminud eriinstallatsioone, aga ka ohtralt põnevat lugemismaterjali nii ajaloost kui tänapäeva kosmoseuuringutest. Saalist leiab ka interaktiivse, tehisintellekti toel töötava Mõtisklusjaama, mis poetab külastajale mõtisklemiseks ette täpselt eakohased küsimused ning aitab näitusel kogetut paremini lahti mõtestada.“
Virtuaalselt saab näitusele sisse kiigata Fotografiska kosmoseportaali kaudu, kust leiab peatükke inimkonna ja universumi suhestumisest, vestlusi kunstnikega ning ka kosmilist muusikat.
Näituse ja ülejäänud kunstnike, samuti näitusega seotud eriürituste kohta saab lugeda lisa Fotografiska veebist.
„Kunstnikud Kate Cooper, Cloe Jancis, Johanna Mudist, Maarja Mäemets, Terje Ojaver ja Sirje Runge vaatavad naiseks olemise tahke läbi selle, mida kirjanik ja teadlane Sara Ahmed nimetab feministlikuks tujurikkujaks — keegi, kes raputab normi pelgalt oma ilustamata kohaloluga,“ kirjeldas kuraator Lilian Hiob-Küttis. Näituse nimiteos on Sirje Runge foto „Vana Veenus“, mis kujutab arhetüüpset naisideaali küpses eas. Kogu näitus keskendub inimese kujunemisprotsessile, mida määratlevad vastuolud, keeldumised, õppimine, hool, õelus, sõsarlus ja rõõm.
„Näituse lähtekohaks on N. K. Jemisini ulmetriloogia „Purunenud Maa”, mille peategelane Essun — küpses eas seismiliste võimetega naine —püüab lagunevas maailmas ellu jääda, otsides samal ajal oma tütart. Tema teekonnale põimuvad Damaya ja Syenite, peategelase nooremad minad, ning lahtirulluv lugu on täis vägivalda, kontrolli, vastupanu ja lõpuks maailmade ning normide murdumist. Jemisini maailmas, nagu ka meie omas, mässavad planeet Maa kui ka naistegelased süstemaatilise allutamise vastu,“ lisas Hiob-Küttis.
Grupinäitus „Vana Veenus“ on avatud 03.09–02.11.2025 Punctum galeriis ja kuulub Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi.
