Mõni kuu tagasi sai Gucci ohtralt kõlapinda sellega, et Ridley Scott on tegemas juba eos palju elevust (ja pahameelt) tekitanud filmi „House of Gucci”, mille peaosades saab näha Lady Gagat ja Adam Driverit. 

Kõnealune film põhineb Sara Gay Fordeni raamatul „Gucci moemaja. Sensatsiooniline lugu mõrvast, hullumeelsusest, glamuurist ja ahnusest”. Mulle meenus, et see raamat on mul riiulis täiesti olemas, ning filmiuudiste valguses otsustasin selle mälu värskendamiseks uuesti ette võtta. Raamat loetud, mõtlesin jagada teiegagi põnevaid seiku Gucci moemajast ja dünastiast. Kui täpsem olla, siis koguni 25 huvitavat fakti. Olge lahked!

1. Guccisid oli väga palju, väga-väga palju. Ei ole juhuslik, et raamat algab Guccide sugupuuga – seda läheb tõesti vaja, et aru saada, kes on kes – juba Guiccio Guccisid käib raamatust läbi mitu. Ning suurem osa nendest Guccidest oli ka Gucci äridega seotud.

2. Kõik sai alguse Gucci nahkkottidest ja mokassiinidest – nendest said eelmise sajandi keskpaigas tõelised staatuse sümbolid nii siin- kui sealpool Atlandi ookeani. Valmisrõivaid hakkas Gucci valmistama alles 1960. aastate keskel, kui bränd oli juba luksusmärgina kuulsuse saavutanud.

3. Gucci tänaseks ikooniline monogrammiga kangas sündis 1969. aastal.

4. Gucci Flora lillemuster sündis tänu Grace Kellyle.

5. Guccidel ei olnud sadulate valmistamise ega hobuste mingit pistmist, see on edukalt viimistletud legend.

6. Gucci esimene käekell, The Model 2000 murdis kõik varasemad kellamüügirekordid – seda müüdi kahe aastaga üle miljoni eksemplari. 

7. 1980. aastatel sai Gucci tuntuks pigem pidevate peresõdade kui kaubamärgi toodete kaudu. Samas, mida suuremad ja sensatsioonilisemad olid kõmupressi pealkirjad, seda enam kliente voolas Gucci poodidesse.

8. Guccide dünastiat võrreldi enim just nimelt ameeriklaste telesarjaga „Dünastia”. 

9. Milano moenädalal astus Gucci esimest korda üles 1982. aastal Aafrika-teemalise kollektsiooniga.

10. Gucci esimesed moekampaaniafotod tegi Irving Penn.

11. Gucci ajaloos toimus nii palju kohtuprotsesse, et vahepeal tundus, et selles raamatus muust juttu ei tulegi. Õnneks tuli.

12. Millega põhjustas Gucci ameeriklastele aga suurimat peavalu? Sellega, et sulges oma butiike lõunapausiks (nagu Itaalias kombeks) ja inimesed pidid ukse taga järjekorras nende avamist ootama. Täna see õnneks enam nii ei ole.

13. Moeteadlik Tom Ford kandis Gucci mokassiine juba 13-aastasena. Moedisaineriks otsustas ta aga hakata pea dekaad hiljem – lebades haigena hotellitoa voodis… Venemaal!

14. Jah, see oli Tom Ford, kes 1990ndatel Gucci ka ready-to-wear kategoorias kõrgmoeliigasse viis – varasemalt olid rõivad Gucci moemärgi peavalu ja nõrgim lüli.

15. Amber Valletta oli esimene supermodell, kes (loomulikult tänu Tom Fordile) Gucci kollektsiooni esitlusel üles astus – ja publik aina ohhetas ja ahhetas.

16. Samal ajal oli aga Gucci rahaline seis nii halb, et moemärgi juht Maurizio Gucci proovis isegi Silvio Berlusconilt raha laenata.

17. 1993. aastal loobus rahalistes raskustes Maurizio Gucci – viimane perekonna pärija, kes Guccit juhtinud – oma Gucci aktsiatest ja ettevõtte tegevjuhi kohast.

18. Alles peale nelja aastat Guccile disainimist läks Tom Ford moeetenduse lõpus lavale kummardama — varem ei lubatud tal seda teha.

19. Maurizio Gucci ja Patrizia Reggiani, kelle suhte ümber keerleb kogu „House of Gucci” film, kasutasid mõlemad kord üks, kord teine nõidade, pulbrite, amulettide abi, et teineteist kas ära needa või siis end teise eest kaitsta.

20. Patrizia Reggiani kuulsaim tsitaat on: „I’d rather cry in Rolls-Royce than laugh on a bicycle.”

21. Kui uudis Maurizio Gucci surmast teatavaks sai, töötas Tom Ford oma laua taga Firenzes Gucci 1996. aasta kevadkollektsiooni kallal.

22. Ajakiri Vanity Fair nimetas 1997. aastal Tom Fordi kahekordse G-tähega stringid üheks aasta kuumimaks leiutiseks.

23. Sel nädalal, kui Patrizia Reggiani Maurizio Gucci mõrva tellimises süüdi mõisteti, kaunistasid Gucci poodide vaateaknaid kõikjal maailmas säravad hõbedased käerauad, kuigi firma esindaja väitis kõigile helistajatele, et see on „kokkusattumus”.

24. Ega Pradagi moemajas asjad vähem emotsionaalsed olnud. Ühel päeval lendas Prada Milano kontori aknast välja käekott ja tabas kõnniteel möödujat. Selle viskas vihahoos Miuccia Prada abikaasa Patrizio Bertelli, kes kiirustas kohe tänavale, et mööduja ees alandlikult vabandada.

25. „Gucci lugu on täiuslik näide selle kohta, mida üks perekond teha ei tohiks,” ütles kord legendaarne kellaärimees Severin Wunderman.

Kirjastus Puänt annab teada anda, et ilmunud on Ave Taaveti uus novellikogu “Kasukas” – kirjaniku, karikaturisti ja filmitegija kolmas raamat, kus on kokku traageldatud huumor ja ühiskonnakriitika, igapäevaolme ning maagilis-müstline elutunnetus.

Aeg on kõnealuse raamatu lehekülgedel kihiline nagu kasukasalat – kaasaegse heaoluühiskonna varjudes luusib endiselt arhailine, folkloristlikule mõtlemisele omane maailm, kus toimetavad eesti rahvapärimusele tuttavad tegelaskujud – luupainajad, kratid ja libahundid. Tekstide vahele on põimitud Rein Muuluka fotod Eesti talumaastikest ning kodustest interjööridest, mis on üles pildistatud läbi 1920ndatest pärineva fototehnika läätse.

Raamatu esitlus toimub 14. märtsil Paavli Kultuurivabrikus sarja Paavli.LIT raames algusega kell 18.00. Lähianalüüsi kõssidest, elu hääbumisest maapiirkondades ja krüptoinvesteeringutest pakuvad Theodor Nurmekund, Rein Muuluka ja Ave Taavet. Õhtut juhib Kaisa Ling.

Uuri lisa puant.ee.

Kes meist ei teaks “Vana Toomase” lampi, Tarbeklaasi vaase, Standardi mööblit, Polümeeri vahtkummist mänguasju või puidust täheklotse. Neid kõiki ühendab asjaolu, et tegemist on Eesti oma disainiga, mis on valminud keeruliste aegade kiuste. 

Värskelt ilmavalgust näinud “Eesti disainiklassika maimikutele” on hoolikalt valitud näidistega pildiraamat, mis tutvustab disainiklassikat pere kõige väiksematele, kes saavad raamatust õppida sõnu ja värve, veidi vanemad aga uurida asjade vormi ja funktsiooni. Vanavanematel on kindlasti lastele jutustada nostalgilisi lugusid oma lapsepõlvest.

Raamat on valminud 2023. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas lõputööna koostöös Eesti Disainerite Liidu ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga. Raamatu kunstnikuks on Kristin Vaher.