Foto: We Margiela
Film “Meie, Margiela” käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel. Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“
“See on üdini siiras ja hingepuudutav film,” kinnitab moelooja Marit Ilison, kes ühele seansile ka sissejuhatuse teeb. “Kohustuslik kõigile, kes moe vastu huvi tunnevad, sest linateos paotab natukene ust sellesse salapärasse vaimusesse, mis näiteks minu jaoks andis moele kui distsipliinile mõtte.” Moelooja sõnul on Martin Margiela disainerite disainer, kes kas meeldib väga või üldse mitte. “Moeajalukku on ta ennast koos oma kaaskonnaga kirjutanud sügavate rasvaste tähtedega, sest selline lähenemine – moonutatud lõiked, narmendavad servad, kaetud nägudega modellid – oli 1980ndate lõpuaastatel, ajal, mil valitses versacelik kuld-kard ja supermodellid, publikule täielik šokk,” selgitab Ilison. “Praegu, 30 aastat hiljem, on šõud tehasehoonetes ja streetcasting tavalised asjad, kuid moeajaloo vaates on Margiela ja tema äripartner Jenny Meirens absoluutsed pioneerid.”
MoeKunstiKino korraldaja Helen Saluveeri sõnul on tähelepanuväärne, et alles 22. oktoobril maailmas esilinastunud film juba Eestisse jõuab. “Mul on väga hea meel, et saame nii olulist moedokumentaali kohe ka kodumaisele publikule näidata,” sõnab Saluveer. “Kuigi MoeKunstiKino festivalinädal oli oktoobrikuu alguses, siis selle filmi puhul teeme eriseansid novembris, kuna enne ei olnud seda lihtsalt võimalik Eestis linastada.”
Filmi “Meie, Margiela” piletid on saadaval Piletilevis.
Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.
Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.
Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety.
Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu.
Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”.
Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.
Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.
Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.
Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.
Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele.
Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!
