Foto: We Margiela
Film “Meie, Margiela” käsitleb Belgia moelooja Martin Margiela moemaja pärandit ja tähtsust tänase moetööstuse ja autorluse seisukohast. Vaatajateni tuuakse moemaja kujunemislugu paralleelselt selle loomingulise arengu ja edukusega, keskendudes loovusele, autorlusele ja majanduslikule kasule praegusel neoliberaalsel ajastul. Neid teemasid ei käsitleta aga kui midagi enesestmõistetavat, vaid intervjuudest selgub, kuidas paljud Maison Martin Margiela nüüdseks kuulsaks saanud ideed ja kavandid on sündinud juhuse ja intuitsiooni tahtel, mitte hoolikalt läbi mõeldud kontseptsioonide tulemusel. Moemaja on juhitud suure pühendumusega ning paljuski kõhutundele tuginedes ja loomingulisi riske võttes. Nagu moemaja kaasasutaja Meirens ütleb: „Kui tahta kõigile meele järele olla, siis ei jõua mitte kuhugi. Oluline on teistest erineda, sest pikemas perspektiivis annab see vabaduse süsteemile mitte alluda.“
“See on üdini siiras ja hingepuudutav film,” kinnitab moelooja Marit Ilison, kes ühele seansile ka sissejuhatuse teeb. “Kohustuslik kõigile, kes moe vastu huvi tunnevad, sest linateos paotab natukene ust sellesse salapärasse vaimusesse, mis näiteks minu jaoks andis moele kui distsipliinile mõtte.” Moelooja sõnul on Martin Margiela disainerite disainer, kes kas meeldib väga või üldse mitte. “Moeajalukku on ta ennast koos oma kaaskonnaga kirjutanud sügavate rasvaste tähtedega, sest selline lähenemine – moonutatud lõiked, narmendavad servad, kaetud nägudega modellid – oli 1980ndate lõpuaastatel, ajal, mil valitses versacelik kuld-kard ja supermodellid, publikule täielik šokk,” selgitab Ilison. “Praegu, 30 aastat hiljem, on šõud tehasehoonetes ja streetcasting tavalised asjad, kuid moeajaloo vaates on Margiela ja tema äripartner Jenny Meirens absoluutsed pioneerid.”
MoeKunstiKino korraldaja Helen Saluveeri sõnul on tähelepanuväärne, et alles 22. oktoobril maailmas esilinastunud film juba Eestisse jõuab. “Mul on väga hea meel, et saame nii olulist moedokumentaali kohe ka kodumaisele publikule näidata,” sõnab Saluveer. “Kuigi MoeKunstiKino festivalinädal oli oktoobrikuu alguses, siis selle filmi puhul teeme eriseansid novembris, kuna enne ei olnud seda lihtsalt võimalik Eestis linastada.”
Filmi “Meie, Margiela” piletid on saadaval Piletilevis.
Film viib vaataja tagasi 2000ndate algusesse, kui värvikas ja vastuoluline American Apparel tõusis üheks Ameerika edukaimaiks moebrändiks. Tuntud oma eetilise tootmise, minimalistlike rõivaste, kuid ka seksuaalse alatooniga reklaamide poolest, võlus bränd paljusid – eriti indie sleaze ajastu fänne.
Ent edu varjus toimus midagi hoopis teistsugust. Dokumentaal heidab pilgu karismaatilise, kuid vastuolulise tegevjuhi Dov Charney juhtimisstiilile, süüdistustele seksuaalses ahistamises ja ettevõtte järkjärgulisele lagunemisele.
Vaata kultusliku moebrändi tõeline pale üle Netflixist!
„Uus laine” on lugu filmist, mis muutis ajalugu – sellest, kuidas Jean-Luc Godard väntab 1959. aasta suvel oma debüütteost „Viimsel hingetõmbel”, mida loetakse ka moodsa filmikunsti alguseks. „Minu eesmärk oli taasluua see reegliteta vaba ja vahetu atmosfäär, milles see etapiline film sündis ja millest me praegu puudust tunneme,” on öelnud Linklater ise oma prantsuskeelse draamakomöödia kohta.
Ajalooliste tegelaskujudena ei astu selles vaatajate ette mitte ainult Godard ja tema filmi peaosatäitjad Jean Seberg ning Jean-Paul Belmondo, vaid ka näiteks François Truffaut, Claude Chabrol, Jacques Rivette, Éric Rohmer, Jean-Pierre Melville, Roberto Rossellini ja Jean Cocteau – terve plejaad prantsuse uue lainega seotud või seda mõjutanud filmitegijaid.
Seanss leiab aset 4. augusti õhtul Tartus Raekoja platsile kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos ja on pühendatud „Viimsel hingetõmbel” esilinastuse 65. aastapäevale. Ühtlasi saab Tartu Elektriteatri eriseansil näha ka Jean-Luc Godard´i filmi ennast.
Tänavu 20. sünnipäeva tähistav PÖFFi armastusfilmide festival Tartuff toimub 4.–9. augustini ja traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta. Kogu Tartuffi programm kuulutatakse tartuff.ee lehel välja juuli keskel.
