Foto: Pressifoto

Võngetest ja Eesti suvest Kadri Voorandiga

Käesoleva nädala reedel ja laupäeval toimub 5. korda kultuurifestival Võnge, mille esinejate rivistusest leidsime ka kodumaise jazzitari Kadri Voorandi. Kuna aimasime, et Lääne-Virumaalt pärit artistile võib Altja kaluriküla keskmisest rohkem korda mina, siis sellest natuke Kadriga vestlesimegi. Ja muudest asjadest loomulikult ka.

Kadri, festival Võnge toimub tänavu Altjal. On sul selle kohaga ka kuidagi erilisem side?

Selle kohaga on mul väga tugev side. Pisikesest plikast peale olen seal käinud kontserte andmas ema juhitud Lahemaa Rahwamuusikute Ansambliga. Tähtsatele diplomaatidele, sh Taani kuningannale, ministritele ja muidugi paljudele teistele põnevatele Lahemaad külastavatele härradele ja daamidele olen mänginud Altja kiigeplatsil ja kõrtsitoas viiulit, laulnud ja tantsinud terve lapseea vältel. Kurikuulsa kiigega, mis tänaseks on asendatud pisut väiksema versiooniga, olen samuti esinemiste kõrvalt kiikunud alati, kui ilm vähegi kannatas ja ka sellel kiigel laulnud, kui seltskond või olud selle tingisid. Mida suurem hoog, seda ägedam!

Millises koosseisus Sa Võnke lavale astud ning mida võib publik sellelt etteastelt oodata? 

Võnkel astun üles minu jaoks Eesti parima akustilise kitarrimängija Andre Maakeriga, kelle soe ja mahe helipilt ning virtuoossus toovad ka prooviruumis kananaha ihule. Kindlasti ei saa me jätta mereäärses külas mängimata minu lugu „Kui need laiad meretuuled”. Minu meelest läheb see jutustus täpselt kokku sealse asukohaga – paadikuurid, kalurid, neiud, armastus. Samuti kõlab uuemaid hitte minu peatselt ilmuvalt plaadilt „In Duo with Mihkel Mälgand”. Kuid Andrega seob meid eelkõige laulupeo teema, just tema kitarri saatel oleme teinud soololaulu versioonid minu laulupeo tarbeks kirjutatud koorilauludest, mida kümned tuhanded noored ja vanad eesolevaks või eelmiseks laulupeoks on ette valmistanud. Plaanis on esitada neist kaks. 

Kes Võnke esinejatest Sulle endale kõike rohkem huvi pakub? Kelle esinemist ootad?

Kuulsin, et Miljardite kavas pidi olema meeldivaid üllatusi oodata! Kindlasti katsun neid kuulama jõuda. Samuti läheb mulle väga korda Arno Tamme muusika. Tegelikult tahaks kõike kuulata, jube mõnus kava on. 

Milline näeb välja jazzmuusiku suvi? Kas Sa suvel puhata ka saad või on kõik nädalavahetused esinemistega sisustatud?

Suure rõõmuga annan igal nädalal läbi terve suve ühe või teise kollektiiviga kontserte. Kuigi minu jaoks on see tempo isegi rahulik, võrreldes viimaste aastate projektipõhise eluga. Sellel suvel on teisiti see, et esitan valdavalt oma kollektiivide kavasid ja seda rütmi olen kaua oodanud, et proovida. Reisime nii „In duo with Mihkel Mälgand” koosseisuga kui ka Estonian Voicesega üle Eesti ja ka väljapoole.  

Too välja mõned põnevamad kohad, kus Sind veel sel suvel kuulata saab.

Peale Võnget torman kohe 15. juuniks Sõru Jazzile, kuhu jõuab ametlikult kohale lõpuks ka minu uus plaat „In duo with Mihkel Mälgand”, mis täna trükist valmis. Nii, et seda kontserti ootan ka väga just selle aspekti tõttu. Saladuskatte all võin ütelda, et loodan seda plaati kuulajatele pakkuda juba ka Võnkel. Poodidesse jõuab see paari nädala pärast. Duos Mihkliga astume üles veel näiteks Marburg Festivalil Saksamaal, Jazz Voices Festivalil Luxembourgis, aga Eestis näiteks Intsikurmu festivalil augustis. Nii, et kes kodumaal juunis kontserdist ilma jääb, saab augustis tulla meid Põlva kanti kuulama. Estonian Voicest saab kõvasti kuulata tantsupeol ja minu kooriteoseid laulupeol. Aga esinemisi on palju nii siin kui sealpool piiri, raske valida. Kes tahab kogu kontsertkaval silma peal hoida, võib seda teha minu kodulehekülge külastades http://www.kadrivoorand.com/concerts/.

Kolm asja, mida Sa enda heaks sel suvel teed? 

Leian maal mõnusaks raamatulugemiseks rohkem aega kui eelmisel suvel. Jalutan ja jooksen või sõidan jalgrattaga metsas ja mere piiril nagu ikka, võimalusel lõpetades suplusega mõnes rabajärves. Võtan ette palju mõnusaid saunamõtisklusi ja saunast vette jooksmisi. Mmmm, kui mõnusasti see kõik kõlab! Peab nüüd seda va graafikut veel korrigeerima. 

Parim asi Eesti suve juures? 

Tugevad lõhnad ja helimaastik, tomatid eesti vanaemade aedades, kadakaste saarte romantika…

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kalle Veesaar

PIRET KALDA: “Ma ei ole iluekspert üldse!”

Näitlejanna Piret Kalda on aastate jooksul puutunud kokku väga erinevat laadi ilutoodetega, millest poolte tähendusi ei pruugi tänapäeva noored teadagi. Õnneks on tema tänane iluvaramu teinud väärika hüppe edasi.

“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”

Agar katsetaja

Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.” 

Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.

Parfüümi ja glamuuri

Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.

“Punast huult ma kardan!”

“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.

Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.

Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Maris Tammer

Miks Vera, miks Vice – ehk 5 põnevat fakti muusikalise duo kohta

Ave Vellesalu ja Helen Västriku audiovisuaalse koosseisu Vera Vice kaubamärgiks on sametise kõlaga unenäo-pop. Kuidas aga sündis bänd, mis tegeleb „alateadvuse väljasalvestusega“, ning milline on olnud duo meeldejäävaim esinemine? Seda Tallinn Music Weeki eel Avelt ja Helenilt uurisimegi.

Bändi nimi sündis pika ja veniva sõnade põrgatamise tulemusel

„Algselt proovisime läheneda oma nimede kaudu,“ meenutab Helen. „Katsetasime anagrammiga mängimist. Meeldejäävamad valikud olid Heaven ja Helen Ave ehk Helen Avenue. Samas, kumbki ei tundunud kuigi usutav ega bändi müüv. Vera Vice’i selgitan ise enamasti Aloe Vera ja Miami Vice’i kaudu. Rahva seas levima läinud lemmiktuletised on Visa Viss, Vera Voices, Veera Viitše. Senini pole veel kokkulepet, kumb meist on Vera ja kumb Vice. Aga ehk aeg annab arutust…“

Ave mälu järgi jõuti Verani kui lihtsalt õrnilusa naise nimeni enne ja siis prooviti sellele lisa leida. „Vice Versa oli ka kõla ja tähendusega sõelale jäänud – neid sobitades sündiski Vera Vice. Esikalbumgi oli veel sõnamängu mõjutuste pilves ja sai nimeks Vera Versa. Minu vanaema küsib aeg-ajalt siiani, et kuidas teil selle Visa Vissiga läheb ka.“

Ave ja Helen tutvusid Eesti Kunstiakadeemias uusmeedia erialale õppima asudes

„Olime kursaõed, küll mitte liiga pikka aega, ent parajalt selleks, et ühine kirg koos ellu äratada. Mulle meeldib mõelda, et Vera Vice on parim asi, mis ülikool anda võis, nii et aitäh, Eesti Kunstiakadeemia!“ sõnab Helen. 

Muusikat hakati tegema, sest mõlemal… olid sipelgad püksid

Kui Ave esiti ei pidanud end musikaalseks inimeseks ning sestap puudus tal enesekindlus muusikalist teed üksi ette võtta, siis Helen oli juba pikalt tundnud, et tema toonased visuaalkunsti õpingud ei täida kõiki tema loomingulisi ootusi. „Helide kompamine ja väljasalvestistega mängimine sai alguse fotograafiat õppides. Seejärel uusmeedia erialal oli taolise eksperimendi suunas liikumisel toetus hulga suurem ja inspireerivam. Vaikselt hakkas tunduma, et võiksin oma allasurutud kirge ehk muusika loomist rohkem pinnale tuua. Seda kõike toetas avastus, et ka Ave on sarnaste mõtetega elus edasi liikumas. Ja koos on ikka julgem midagi uut katsetada, seda enam, et meie maitsed ja motivatsioon tundusid kattuvat,“ meenutab Helen.

Meeldejäävaim esinemine leidis aset Ljubljanas

„Seda esiteks ülivinge kontserdimaja tõttu (Cankarjev Dom), mis on ehitatud 70ndate lõpus ja on justkui luksuslikum versioon meie Linnahallist,“ kirjeldab Helen. „Saal, kus esinesime, oli ringikujuline, amfiteatrit meenutav black box, nii et meie paigutusime all ringi keskel augus ja publik istus külgedel, tribüünidel. Lisaks ägedale kontserdipaigale tundus mulle, et meie kohalolu esinemise ajal oli kuidagi teistmoodi kõrgendatud ja sünergias.“ Teisena mäletab Helen Sõru Saundi. „See oli meie esimene suuremal välilaval ülesastumise kogemus. Väga palju enda sooritusest ei mäletagi, aga marune meretuul, mis andis jõudu ja tekitas turvalise seina publiku ja lava vahele, on tunne, mis jääb meelde.“

Ka Avel oli MENT Ljubljana üks lemmikuid. „Lisaks Heleni mainitule oli nii tänuväärne omada publikus tuttavaid kaasaelajaid Music Estonia tiimist – esinedes oli tunne tohutult soe ja kodune. Kohe meenub ka meie esimene ametlik etteaste, mis leidis aset kunagises MIM Stuudios. Hirm oli suur, aga oli igat pingutust väärt.“

Unistuste lava? Hoopis unistuste sünergia!

„Mulle tundub, et hea lava sünnib heast sünergiast publikuga,“ ütleb Ave. „Koht ise niivõrd oluline polegi, sest mäletama jääd lõpuks ikka kogetud emotsiooni.“ Ka Helen usub, et tunneb selle unistuste lava ükskord live’i andes ära. „Suurtest lavakogemustest erilisemad on hetked, mis kingivad elule mingi uue tähenduse. Kui jääd oma sooritusega rahule ja näed, et see jõudis ka kellelegi päriselt kohale. Aga muidugi esineks hea meelega näiteks Jaapanis, Islandil, Brasiilias, Kreekas, Ruhnu saarel ja veel-veel-veel!“

Ja lõpetuseks – keda plaanivad veravice’itarid ise Tallinn Music Weekil kuulata?

„Jagame lava andeka Poola muusiku Misia Furtakiga – absoluutne number üks minu check list’is,“ nimetab Ave oma tänavukevadise Tallinn Music Weeki lemmiku.

„Ma isegi võtaks siin korra lihtsalt hetke, et öelda aitäh TMW tiimile selle eest, et olete nii pikalt ja sihikindlalt Tallinna kevadeid elavaks ja värskeks muutnud. Selle festivali ajal on alati heas mõttes tunne, justkui ei viibikski kodulinnas – argine muutub vahetult vitaalseks, lõbusaks ja kirevaks, maailm muutub pisemaks ja kättesaadavamaks. Koju kätte tuuakse välisartiste, kes muidu ehk siia ei satukski,“ on Helen tänulik. Ise plaanib ta kindlasti minna kuulama sõpru Portugalist (Sereias), kelle siinne esinemine tuli talle suure (aga meeldiva) üllatusena.

Vera Vice astub Tallinn Music Weekil üles 4. aprillil klubis Uus Laine, Keychange Music Nightil.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid