Foto: Pressifoto
Nelja festivalipäeva jooksul saab Treffil näha 19 lavastust ning ligi 120 etendust, millest suurem osa jõuab publiku ette karavanteatrite eriprogrammi raames Tornide väljakul. Lisaks ootavad teatrisõpru Noorsooteatris, Kanuti Gildi SAALis, Von Krahli Teatris ja Sakala 3 teatrimajas etenduvad põhiprogrammi lavastused, mis ulatuvad hüperrealistlikust objektiteatrist nuku-stand-up’ini ning füüsilise teatri pillerkaarist mikroskoobi all võnkuvate nanoosakesteni.
„Visuaalteatri festivaliformaat erineb harjumuspärasest teatrist ennekõike oma riskijulgusega vormiotsingutes,” rääkis festivalijuht Leino Rei. „Intrigeeriva sisu ja vormi kokkupuutest sündinud lavastus kestab keskmiselt poolest tunnist tunnini, mistõttu on võimalik ühe õhtu jooksul vaadata ära mitu etendust.” Rei sõnul võimaldab see igaühel luua festivalipäevadest intensiivse ja vaheldusrikka teatrielamuse, kogedes lühikese ajaga mitmekesist loomingut eri riikidest ja kunstnikelt. „See formaat soodustab avatud meelt, uute vormide katsetamist ning võimaldab minna väiksema ajamahuga süvitsi visuaalteatri eripäradesse,” tutvustas festivalijuht programmi pakutavaid võimalusi.
Karavanide eriprogrammi raames sõidavad Soomest, Saksamaalt, Prantsusmaalt ja Eestist kohale autokaravanidest ümber ehitatud väiksed teatrisaalid ehk karavanteatrid, kuhu mahub publikusse korraga kolm kuni viisteist inimest ning mille etenduste kestused jäävad vahemikku seitse kuni kakskümmend viis minutit.
Omaette eriprogrammi moodustab rahvusvaheline globaliseerumise-teemaline suurprojekt „Transport”, mille raames loodavast kuuest hüperrealistlikust nukulavastusest jõuab Treffi publiku ette neli. Selleks ehitatakse Noorsooteatri Ferdinandi saali üles ala, kus on üleval nelja lavastuse lavakujundused, mis loovad etenduste publikule võimaluse kogeda saali ka installatiivse näituseruumina.
Näituse avab Treffi esimesel päeval, 8. mail ka kaasaegsest nukuteatrist inspiratsiooni ammutav kunstnik Urmas Lüüs. Nukuteatrimuuseumi vaateakendel avatav näitus pealkirjaga „Komplekteerimisjuhenditeta” räägib inimese(ks) kasvamisest ning küsib: kuidas panna iseennast õigesti kokku, kui kõik jupid pärinevad erinevatest komplektidest?
Tallinn Treffi piletid on müügil Eesti Noorsooteatri kodulehel ja kassas, Piletilevi veebis ja müügipunktides üle Eesti. Festivali kava ja lisainfo leiab noorsooteater.ee/et/treff.
Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.
Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.
17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.
Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.
Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.
Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.
Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.
Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.
PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.
„Jazzkaar toob ka sel kevadel publiku ette muusikud, kes ühendavad erinevaid muusikakultuure ja loovad täiesti uut helide maailma,“ ütleb Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm. „On suur rõõm, et festival saab alguse muusikalinnas Tallinnas Mingo Rajandi ambitsioonika rahvusvahelise teosega ning et Eesti publik saab pärast 12 aastat taas kuulda Bill Friselli sügavalt puudutavat muusikat.“
Jazzkaare avab 25. aprillil Von Krahlis helilooja ja kontrabassimängija Mingo Rajandi teos „Lady Sapiens“ — muusika, mis äratab kiviaja naise tänasesse päeva, ühendades jõulised rütmid, sügavad bassikõlad ja intiimse kammerliku kõlapildi. Laval on harukordne koosseis: kolm kontrabassi ja serpent ning muusikud Eestist, Rootsist, Austriast ja Belgiast. „Lady Sapiens“ on Jazzkaare, Belgia kontserdikorraldaja HA Concerts ja Suurbritannia festivali hcmf kaasproduktsioon. Teose maailmaesiettekanne on Gentis 15. novembril, Huddersfieldis jõuab „Lady Sapiens“ lavale 23. novembril sel aastal.
26. aprillil esineb Jazzkaarel USA kitarrilegend Bill Frisell, kes on varem esinenud Tallinnas Sügisjazzil täismajale 2014. aastal. Grammy-võitja ja legendaarsete plaadifirmade nagu ECM ja Blue Note artisti looming on mõjutanud kogu tänapäeva jazzi kõlapilti. Koos vioolamängija Eyvind Kangiga loob Frisell intiimse, improvisatsioonidest kantud muusikalise vestluse, kus põimuvad jazzi, folgi ja ambient’i helimaastikud.
28. aprillil on laval kaks USA tippkollektiivi. Kneebody, eesotsas karismaatilise saksofonisti Ben Wendeliga, rõõmustab publikut oma energilise ja žanre ületava helikeelega, mis põimib jazzi, roki ja improvisatsiooni. Kennedy Administration pakub seevastu souli, funki ja jazzi piirimail liikuvat nakatavat lavashow’d, mille keskmes on lauljatar Kennedy võimas vokaal ja bändi särav lavaenergia.
37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2026 toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Festivali peaartist ja kogu programm avalikustatakse hiljemalt veebruari alguses. Piletid ja info leiab Jazzkaare kodulehelt.
