Kümnendat korda aset leidev PÖFFi Moekino tervitab moesõpru juba alates homsest, 18. novembrist. 23 novembrini toimuv filmifestival on end juubeli puhul sisse seadnud nii Tallinnas kui ka Tartus.

Sügisese Moekino eredaimaks täheks on filmi “Kuningas Cnut” (King Cnut) rahvusvaheline esilinastus, mis toob Sõpruse saali tuntud Briti koomiku ning kinolinale humoorika filmi, mis kirjeldab tema võitlust võimsa moegigandi French Connectioni ja moetööstusele iseloomulike paradokside vastu. Lõbusat elamust pakub ka linateos “Antonio Lopez 1970: seks, mood ja disko” (Antonio Lopez 1970: Sex Fashion & Disco), mis tutvustab kinorahvale glamuurirohkeid 70ndaid ning pajatab loo maailma ühe mõjukaima moeillustraatori võrratult säravast elust. Film “Moereeglid André järgi” (The Gospel According to André) toob aga ekraanile moeajakirjanduse tipptegija ja tõelise stiiliguru André Leon Talley ning “Kevyn Aucoin: kaunitar ja koletis minu sees” (Kevyn Aucoin: Beauty & the Beast in Me) jutustab meigikunstnikust, kes oli 90ndate staaride lemmikjumestaja ja keda peetakse ilumaailma vaieldamatuks kuningaks. Dokumentaalfilm “Bangaologia – Stiiliteadus” (Bangaologia – The Science of Style) teeb aga tiiru peale Aafrikale ning täidab pimedad sügisõhtud meeleolukate rütmide ja värvikirevate stiilinopetega. Muusikalist naudingut pakub ka võimas linateos “Grace Jones” (Grace Jones: Bloodlight & Bami), mis lennutab vaataja särava moeikooni põnevasse sisemaailma ning annab tagatipuks võimaluse nautida Grace Jonesi unustamatuid ja särtsakaid etteasteid laval.

Filmiseansside sissejuhatuste eest kannavad sel aastal hoolt mitmed moeeksperdid, teiste seas Anne Vetik, Aljona Eesmaa, Reet Härmat, Toomas Volkmann ja Kalle Aasamäe.

Vaata ka tänavuse Moekino tutvustavat videot, kuhu on kokku koondatud seekordsed festivali filmid:

Piletid ja programm: www.poff.ee. Lisaks müüakse festivali ajal pileteid PÖFFi info- ja piletikeskustes Tallinnas Solaris keskuses, kinos Coca-Cola Plaza, Nordic Hotel Forumis ja Tartu Kaubamajas ning kõikides linastuskohtades.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Jah, täpselt nii – uudis, mis võib paljusid üllatada: Pamela Andersoni juured ulatuvad Soome. Tema vanaisa kandis algselt perekonnanime Hyytiäinen, enne kui Kanadasse kolides see Andersoniks mugandati. Anderson on korduvalt rääkinud oma tugevast sidemest Soomega, kirjeldades vanaisa kui oma elu üht olulisemat inimest ning meenutades lapsepõlve, mil ta kandis kõikjal kaasas väikest soome sõnastikku. 

Nüüd on see põhjamaine seos taas fookuses, sest Pamela Anderson on Vogue Scandinavia värske kaanestaar – ja kui ausalt olla: Pamela Hyytiäinen kõlab ütlemata šikilt!