Teist aastat järjest on Pimedate Ööde filmifestivali debüütfilmide võistlusprogrammis esindatud Eesti film. Oma esimese pika mängufilmiga „Mind on kaks” tulevad välja Raul ja Romet Esko – tegu on maailmaesilinastusega.

„Kaksikutest filmitegijad teevad filmi kaksikutest filmitegijatest, kes tahavad teha maailma parimat filmi kaksikutest,” kuulutab eneseiroonilise filmi juhtlause. See on lugu vendlusest, lapsepõlvest ja suureks kasvamisest läbi kaksikute silmade. Mullu osales debüütfilmide konkursil Eeva Mägi film „Mo Mamma”, mis pälvis žürii äramärkimise. Kokku on tänavuses programmis 11 debüütfilmi, millest seitsme puhul on tegu maailma- ja nelja puhul rahvusvahelise esilinastusega.

Debüütfilmide võistlusprogrammi juhi Triin Trambergi sõnul ühendab mitmeid filme see, et maailmale vaadatakse läbi absurdi prisma. „Väga palju on irooniat nii enese kui ka ühiskonna suhtes. Samuti on olulisel kohal inimsuhted ja seda just eri vaatenurkadest nähtuna,” ütles ta filmides käsitletavaid teemasid kokku võttes.

Valiku noorimad autorid on 25-aastased Eskod, vanim 52-aastane flaam Dimitri Verhulst – viimane on ka Tallinna saabuvatest autoritest kõige nimekam, aga mitte filmitegija, vaid kirjanikuna. Tema raamatuid on tõlgitud 30 keelde, eesti keeles on ilmunud poolautobiograafiline romaan „Kahju olnud asjadest”, millel põhineb ka Felix van Groeningeni film „Ebaõnnestujad”. Tema raamatute põhjal on vändatud veel filmid „Problemski hotell” (rež Manu Riche) ja „Ingel” (rež Koen Mortier).

Verhulsti esimene film režissöörina kannab pealkirja „Peiepidu”: kui kadunukest hakatakse maamulda sängitama, saabub ootamatult notar, kes teeb teatavaks lahkunu viimase soovi – maetagu ta kaugesse ja tundmatusse kohta nimega Wettelen! Algab musta huumoriga vürtsitatud sürreaalne matusemarss, mis raputab põhjalikult perekondlike suhete alustalasid.

Kava kaugeimad filmid on pärit Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Tšiili režissööri Diego Figueroa psühholoogiline põnevusfilm „Šaakalite naabruskond” viib aastasse 1978, kui Tšiilis valitses sõjaväeline diktatuur ja uute salapäraste naabrite tõttu puruneb ühe vaikse mehe elu, jättes ta silmitsi varjatud õudustega.

Mehhikot esindab Urzula Barba Hopfneri film „Corina” – tujutõstev lugu naisest, kes julgeb mugavustsoonist välja astuda ja oma suhet hirmutava maailmaga muuta. Kanada režissööri Jerome Joo „Krantsid” on südamlik lugu Kanadas elavatest Korea immigrantidest, kes võtavad elus aluseks indiaanlaste uskumuse, et metsikud koerad valvavad perekonna üle nagu kaitseinglid.

Valikus on ka lähinaabrite filmikunst, Läti režissööri Signe Birkova „Lootos” – unenäoline ajalooline fantaasia, milles tummfilmirežissööril tekib lähedane suhe vampiirliku prouaga, kellel on varjatud plaan. Peaosas Leedu näitleja Severija Janušauskaitė, kes on laiemale publikule tuntud telesarjast „Babülon-Berliin”.

Pimedate Ööde filmifestival toimub tänavu 8.–24. novembrini. Tutvu kogu debüütfilmide võistlusprogrammiga siin.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.