Nädala pärast startiv moefilmide festival MoeKunstiKino toob nii Tallinnas kui Tartus kinoekraanile dokumentaali “McQueen”, mis on terviklikem ja põhjalikem moedisainer Alexander McQueenist valminud linateos. Filmile teeb enne seansse sissejuhatuse kodumaine moelooja ja illustraator Britt Samoson.

“See on kahtlemata kõige olulisem sel aastal valminud moeteemaline dokumentaalfilm ning mul on siiralt hea meel, et saame seda ka Eestis näidata,” kinnitab festivali juht Helen Saluveer. “Nii eredaid tähti satub moemaailma harva ning seetõttu on oluline neid sähvatusi ka aastate pärast mäletada.”

Festivali korraldajad võtsid ühendust filmi režissööri Ian Bonhôtega, kelle sõnul tuli teemale läheneda äärmise delikaatsusega. 2010. aastal endalt elu võtnud moelooja paljud lähedased on siiani leinas. “Kõige rohkem üllatas mind vahest see, kui paljud inimesed teda ikka veel taga igatsevad: sõbrad, perekond ja moetööstuse inimesed,” tunnistas Bonhôte. “Rääkisime väga paljudega, kes eelistasid ise kaamera ette mitte jääda, kuid jagasid meiega lahkelt infot ja videomaterjali, mis aitas meil teha McQueenist tõetruud portreefilmi.”

“Mõju, mida McQueen kogu maailmale avaldas, on üsna hämmastav,” leiab ka Britt Samoson. “Mina oma ringkonnas ei teagi disainereid, kes ei oleks saanud temast ühel või teisel moel puudutatud.”

Film “McQueen” peegeldab moelooja loomingu metsikut ilu, julgust ja elujõulisust. See on intiimne pilguheit radikaalse ja lummava moegeeniuse ühtaegu piinatud ja lennukasse maailma, mille mõju moemaailmale on olnud mõõtmatu.

Vaata filmi treilerit:

MoeKunstiKino filmiseansid toimuvad Tallinnas kinos Sõprus, eriseanss ka Tartu Elektriteatris. Lisainfo filmide ja programmi kohta on veebilehel www.moekunstikino.ee.

91-aastaselt on meie seast lahkunud Prantsuse filmiikoon ja loomakaitseaktivist Brigitte Bardot, teatas pühapäeval tema nimeline sihtasutus.

„Brigitte Bardot’ fond teatab sügava kurbusega oma asutaja ja presidendi, maailmakuulsa näitleja ja laulja proua Brigitte Bardot’ surmast, kes otsustas loobuda oma mainekast karjäärist, et pühendada oma elu ja energia loomade heaolule ning oma fondile,“ seisis avalduses. Teates ei täpsustatud Bardot’ surma aega ega kohta.

Bardot’ näitlejakarjäär algas 1956. aastal ning samal aastal linastunud film „Jumal lõi naise“ tõi talle üleilmse kuulsuse. Bardot’st sai kiiresti üks oma ajastu äratuntavamaid filmistaare, kelle ekraanipilt ja isikuvabadust rõhutav hoiak raputasid 1950. aastate rangete kommetega ühiskonda. Kuigi tema filmikarjääri saatsid mitmed kassahitid, jäi kriitikute tunnustus pigem tagasihoidlikuks. Bardot’d on nimetanud „ülimaks seksisümboliks“, kelle kurvikas figuur ja vabameelne eluviis tekitasid oma aja kohta enneolematut vastukaja. Ometi tüdines Bardot peagi avalikkuse tähelepanust ning otsustas kõik senise seljataha jätta.

Vaid 39-aastaselt taandus ta filmimaailmast ning asus elama eraklikku elu Prantsuse Riviera kuurortlinnas Saint-Tropez. 1986. aastal asutas Bardot loomade kaitsele pühendatud fondi, millest kujunes üks mõjukamaid loomakaitseorganisatsioone Euroopas. Just seda eluetappi pidas Bardot ise oma kõige olulisemaks pärandiks.

Pimedate Ööde filmifestival toob tänavu ekraanile 252 pikka ja 275 lühikest filmi koguni 79 riigist. Tänasest on avalik kogu kava ja lahti läheb piletimüük.

Kokku on 7. novembril avatava festivali põhiprogrammis seitse, Just Filmi kavas kolm ja PÖFF Shortsi kavas kuus võistlusprogrammi ning publiku ette jõuab 111 maailma- ja 31 rahvusvahelist esilinastust.

Lisaks saab näha maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid ja Oscari-soosikuid Chloé Zhao „Hamnetist” Kaouther Ben Hania „Hind Rajabi hääleni” – just viimane, 5-aastase palestiina tüdruku hukkumise lugu Gaza sõjas pakkus tänavusel Veneetsia festivalil kõige rohkem kõneainet.

17 filmi PÖFFi kavast on esitatud parima mitteingliskeelse filmi Oscarile. 13 filmi kuulub Euroopa filmiakadeemia aasta parimate filmide eelvalikusse.

Fookus on tänavu pühendatud Katalooniale ja ajendatud selles Hispaania regioonis valmivate filmide üha kasvavast rahvusvahelisest mainest. Ekraanile jõuab 29 pikka ja 4 lühifilmi klassikast kõige värskemate töödeni välja.

Luubi all on ka Austria filmikunst – kummardusena sealse filmi järjepidevusele ja mitmekesisusele.

Eriprogrammidest on kavas veel „Seistes koos Ukrainaga”, „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, „Öised värinad”, „Screen Internationali kriitikute valik” ja „TV Beats”, eraldi programmid on pühendatud ka keskkonna- ja spordifilmidele ning Jessica Hausnerile ja Juozas Budraitisele.

Eesti režissööride pikkadest filmidest jõuavad maailmaesilinastuseni Eeva Mägi „Mo Papa”, Vladimir Loginovi „Ööäär”, Indrek Spungini „Õnn on elada me maal”, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed”, Volia Chajkouskaya „Süsteemist väljas” ja Andres Luidre „Lõpuni välja”.

Kahe ja poole nädala jooksul toimub Tallinnas ja Tartus kokku 876 seanssi.

PÖFF toimub 7.–23. novembrini. Tutvu PÖFFi programmiga siin.