See aeg on käes! Kodumaine naiste rõivabränd Ivo Nikkolo esitleb ametlikult uut imagot, mida ilmestab uus logo ning kauaoodatud sügistalvine rõivakollektsioon, mille üheks fookuseks on tasakaal.  

“Soovime, et meie riided oleksid justkui tööriistad garderoobis, millega saavad naised end iga päev, igas situatsioonis ja igal sündmusel tunda stiilselt ja mugavalt ilma, et nad peaksid õige riietuse leidmiseks liigselt pingutama,” iseloomustab uue Ivo Nikkolo olemust brändi peadisainer ja disainikäekirja juht Margot Vaaderpass.

Margot lisab, et Ivo Nikkolo uue sügistalvise kollektsiooni üheks fookuses on tasakaal – see üks seisund, milles me ihkame hetkel kõige enam olla. “Meid inspireerib naine, kes elab mitmekülgset elu, aga suudab seejuures hoida tasakaalu kõiges, mida teeb. Ideede kogumisel panime kokku üksteisele vastanduvaid elemente, hoiakuid ja tegevusi, et luua kollektsioon, mis tekitaks ühtaegu elevust, aga pakuks ka rahu.”

Kollektsioon ise pakub naisele lihtsaid rõivaid ja aksessuaare, mida saab muretult kombineerida, luues kaasaegse välimuse ilma suurema pingutuseta. “Meie disainikäekiri on kaasaegselt naiselik. Selle saavutame tänu mõtestatud materjalide valikule. Eelistame kangaid, mis langeks seljas hästi ning looks seeläbi sensuaalse silueti. Pehmelt naiselik stiil on samal ajal kandjale ka mugav,” lisab disainer.

Ajatu disainikäekirja kõrval on disainitiimi üheks olulisemaks prioriteediks jätkusuutlikkus. “Sel hooajal oli üheks eesmärgiks vähendada nafta baasil valmistatud kangaste kasutamist ja asendada need naturaalsemate materjalidega nagu näiteks orgaaniline puuvill, siid, villasegused kangad ning tselluloosi baasil valmistatud viskoos ja modaal,” selgitab Margot. Samuti lisab ta, et uus Ivo Nikkolo ei kasuta kindlasti karusnahka. 

Tutvu Ivo Nikkolo uue kollektsiooniga allolevas galeriis!

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!