Lagerfeldi moeteekond sai alguse 1952. aastal, mil ta kolis Saksamaalt Pariisi. Just seal inspireeris Christian Dior teda moe vallas alustuseks moeillustratsioonidega katsetama. Vaid mõni aasta hiljem jäi ta silma Pierre Balmainile, kes kutsus Lagerfeldi endale assistendiks. Sealt edasi jätkus teekond Jean Patou moemajas ning 1964. aastal sai temast disainer Chloé moemärgi juures. 1965. aastal ühines Lagerfeld Fendi moemajaga ning just temale võlgneb moemärk oma brändingu topelt-F-id. Tema Chaneli muinasjutt sai alguse 1983. aastal. Viimase kahe kohta on Lagerfeld kunagi öelnud järgmist: „Fendi is my Italian identity, and Chanel is my French one.”
Näitusele „Karl Lagerfeld: A Line of Beauty” pannakse välja ligi 150 Lagerfeldi loodud moepala eelpool mainitud moemajadest, samuti esemeid temanimeliselt moemärgilt. Valiku tegemiseks vaadati moemärkida arhiivides ja erakogudes üle enam kui 10 000 (!) eset ning iga näitusele valitud komplekti saadavad ka Lagerfeldi moeillustratsioonid.
Muide, teravalt meeleolukate väljaütlemiste poolest tuntud Lagerfeld on öelnud, et talle retrospektiivid absoluutselt ei meeldi, kuid kahtlustame, et kui korralduse poole pealt on mängus New Yorgi Metropolitani kunstimuuseum, Anna Wintour ja Andrew Bolton, siis oleks isegi vanameister ise leebunud.
Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.
Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.
Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses.
11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.
Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.
Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.
ERKI Moeshow’l jagati auhindu kolmes kategoorias – valmisrõivad (Prêt-à-Porter), mood kui kunst (Fashion as Art) ning uuenduslikud töövõtted moekunstis (Innovative Approaches in Fashion) – ning rahval oli võimalus valida ka oma lemmik.
Nüüd on ERKI Moeshow loominguline energia ja julged ideed jõudnud Tallinna Kaubamaja Naistemaailma, kus avatud näitus ja pop-up toob külastajateni valiku tänavuse moesündmuse eredamatest töödest. Näitusel saab näha disainerite Kristina Oja, Linda Teemägi, Mihhail Zaytsevi ja Cristopher Siniväli kollektsioone.
Näitus on tasuta ning avatud kuni 29. septembrini.